{"id":2438,"date":"2020-06-15T10:29:36","date_gmt":"2020-06-15T10:29:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nooreesti\/?page_id=2438"},"modified":"2020-06-15T12:54:15","modified_gmt":"2020-06-15T12:54:15","slug":"mis-on-noor-eesti","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nooreesti\/mis-on-noor-eesti\/","title":{"rendered":"Mis on Noor-Eesti"},"content":{"rendered":"\n

NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte r\u00fchmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit v\u00f5ib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma \u00fclesandeks eesti \u00fchiskonna muutmise.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Rangemas m\u00f5ttes loetakse Noor-Eesti tegutsemisajaks aastaid 1905-1915, millal ilmusid r\u00fchmituse albumid (“Noor Eesti” I -1905, II -1907, III – 1909, IV -1912 ja V – 1915) ning perioodiline v\u00e4ljaanne “Noor Eesti: kirjanduse, kunsti ja teaduste ajakiri” nr 1 – 5\/6 (1910-1911). Neid k\u00f5iki saab autentsel kujul lugeda ka meie kodulehek\u00fcljelt.<\/p>\n\n\n\n

R\u00fchmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Gr\u00fcnthal-Ridala, Aino Kallas ja Jaan Oks; nooremate liikmetena Johannes Semper ja August Alle.<\/p>\n\n\n\n

  1. aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts “Noor-Eesti”, millel oli 61 asutajaliiget.<\/li><\/ol>\n\n\n\n

    Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel, saades oma vahetud impulsid v\u00e4ga paljus Soomest, kus \u00f5ppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Gr\u00fcnthal ja elas pikki perioode F. Tuglas. Soomest oli p\u00e4rit Aino Kallas. Noor-Eesti \u00fcks eesm\u00e4rkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene m\u00f5judest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.<\/p>\n\n\n\n

    Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht oli luuletaja Gustav Suits, ei ole Noor-Eesti t\u00e4hendus ainult kirjanduse uuendamises – samamoodi uuendati kujutavat kunsti ja muusikat.<\/p>\n\n\n\n

    Seega t\u00e4histab Noor-Eesti:<\/p>\n

    | eestikeelse linnakultuuri algust
    | modernismi ja uusromantismi v\u00f5itu realismi \u00fcle
    | eesti keeleuuenduse raamliikumist<\/p><\/div>\n\n\n\n

    <\/div>\n\n\n\n

    Esimese “Noor-Eesti” albumi (1905) ava-artiklis “Noorte p\u00fc\u00fcded” kuulutas Gustav Suits:<\/strong><\/p>\n

    “Ennemalt \u00f6eldi: Noblesse oblige \u2013 a a d e l kohustab! Meie \u00fctleme: Jeunesse oblige \u2013 n o o r u s k o h u s t a b! Ja meie seisame teelahkmel.\nOn paljugi sihtisid ja p\u00fc\u00fcdeid meie maal, aga noorte \u00fclesanne ja p\u00fc\u00fce olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks, tarvituste kohasemaks teha!\nSee, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja t\u00f5stab, on haridus. Ja meie h\u00fc\u00fce on: E n a m k u l t u r i!\nSee on k\u00f5igi vabastavate aadete ja p\u00fc\u00fcete esimene tingimine. E n a m e u r o p a l i s t k u l t u r i! O l g e m e e s t l a s e d a g a s a a g e m k a e u r o o p l a s t e k s!”<\/p>\n

    … ja Suits 1912. aastal:<\/strong><\/p>\n

    “Noor-Eesti p\u00fc\u00fcdeks on koondada vaimse kodanluse vastast intelligentsi.”<\/p>\n

    Friedebert Tuglas kirjutas 1915. aastal:<\/strong><\/p>\n

    “Noor-Eesti – see on s\u00fc\u00fcdistus meie \u00fcmbruse ja mineviku vastu!”<\/p><\/div>\n\n\n\n

    KUJUNEMISLUGU<\/h2>\n\n\n\n
    \n\n\n\n

    Uurija Paul Hamburg (hiljem P. Ambur) on 1935. aastal \u00fclevaates “Noor-Eesti olemus ning kirjanduskultuuriline tegevus” eristanud r\u00fchmituse ajaloos kolme suurt perioodi:<\/p>\n\n\n\n

    1. Aastad 1901-1905: ettelvamistav, isamaalik-rahvuslik (G. Suitsu toimetatud kolm v\u00e4ljaannet koguteost “Kiired”).<\/li>
    2. Aastad 1905-1909: revolutsioonilis-sotsiaalne (albumid “Noor Eesti” I ja II ning koguteos “V\u00f5itluse p\u00e4ivil” 1905).<\/li>
    3. Aastad 1909-1916: kunstilis-esteetiline (albumid “Noor Eesti” III, IV ja V ning ajakiri “Vaba S\u00f5na” 1914-1916).<\/li><\/ol>\n\n\n\n

      Noor-Eesti pole seega ainu\u00fcksi kirjanduslik vool, vaid t\u00e4hendab Aino kallase j\u00e4rgi tervet kultuuriliikumist: v\u00f5ib olla, on see ehk mingi Eesti ps\u00fc\u00fcke t\u00e4isealuse m\u00e4rk, et ta Noor-Eesti liikumise kaudu tungib Euroopa haridussaavutuste poole, esimene kord ilma Saksa v\u00f5i Vene kultuuri eestkostmiseta. Ja nii ongi kaasaegne eesti \u00fchiskond kaootiline, sest on “esimese p\u00f5lve t\u00f5usik\u00fchiskond” ja niisama selgimatu ja kaootiline olevat ka Eesti ps\u00fc\u00fchhika. Selles esindab Noor-Eesti uut p\u00f5lve, st uut vaimu, veel enam uut inimest. Ja uus on ka kirjanduslik stiil – \u00f5ieti alles Noor-Eestiga tekib eesti kirjandusse stiil. Kuigi Noor Eesti on koosk\u00f5las muude euroopalike ajastu suundumustega, mida v\u00f5iks kokku v\u00f5tta kui “uuromantika v\u00f5itu realismi \u00fcle”, on Noor-Eesti autorite puhul v\u00f5imatu r\u00e4\u00e4kida mingist \u00fchisest esteetilisest platvormist v\u00f5is stiilist \/—\/. Noor-Eesti kirjanduslikku laadi v\u00f5iks k\u00f5ige l\u00fchemalt m\u00e4\u00e4ratleda \u00fcle\u00fcldsustava s\u00f5naga modernism (vt A. Kallas “Noor Eesti”).<\/p>\n\n\n\n

      KIRJANDUSLIK LOOMING<\/h2>\n\n\n\n
      \n\n\n\n

      Luule<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Noor-Eestile annab tema hulki vallutava k\u00fclget\u00f5mbe Gustav Suits oma luulekoguga “Elu tuli” (1905). Nooreestilise modernse kunstik\u00fcpsuseni j\u00f5uab eesti luule Gustav Suitsu luulekogus “Tuulemaa” (1913) ja Villem Gr\u00fcnthal-Ridala luulekogus “Laulud” (1908). Nooreestiliste l\u00fc\u00fcrikutena alustasid ka Johannes Semper, Johannes Vares-Barbarus ja August Alle.<\/p>\n\n\n\n

      Proosa<\/strong><\/p>\n\n\n\n

      Noor-Eesti eelk\u00e4ijas, albumis “Kiired” alustas oma loominguteed Anton Hansen (hiljem A. H. Tammsaare), kuid kirjutas siis veel realistlikke k\u00fclajutte.<\/p>\n\n\n\n

      Noor-Eesti m\u00e4rgilisteks tekstideks said Fr. Mihkelsoni (hiljem F. Tuglase)uusromantilised novellid “Jumala saar”, “Toome helbed”, “Vilkuv tuli”. Nooreestilise elutunde irooniliseks kvintessentsiks on Tuglase romaan “Felix Ormusson” (1915).<\/p>\n\n\n\n

      Noor-Eesti teised t\u00e4htsamad proosa-autorid on Aino Kallas, Jaan Oks, Aleksander Tassa, Bernard Linde.<\/p>\n\n\n\n

      Ilukirjanduse ja esseistika vahel seisab J. Randvere (J. Aaviku) 1909. aastal avaldatud ideoloogiline tekst “Ruth”.<\/p>\n\n\n\n

      KRIITIKA<\/h2>\n\n\n\n
      \n\n\n\n

      Noor-Eesti arvustuslikud ja esseistlikud t\u00f6\u00f6d on on ajastu esteetika m\u00f5ttes t\u00f5eliselt silmapaistvad. Kriitikutena tegutsevad praktiliselt k\u00f5ik juhtivad nooreestlased: G. Suits, F. Tuglas, A. Kallas, J. Aavik, J. Oks , J. Semper. Perioodi esindusn\u00e4ideteks on Tuglase esseed “Eduard Vilde ja Ernst Peterson” (1909) ja “Kirjanduslik stiil” (1912).<\/p>\n\n\n\n

      Kirjandus:
      F. Tuglas (toim), K\u00fcmme aastat. (Koguteos). Tartu 1918.
      Bernard Linde, “Noor-Eesti” k\u00fcmme aastat. Tallinn 1919 (2. tr “Loomingu” Raamatukogu 2005
      Aino Kallas, Noor-Eesti. Tlk F. Tuglas. Tartu 1921
      Gustav Suits, “Noor-Eesti” n\u00f5lvakult. Tartu, 1931<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte r\u00fchmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit v\u00f5ib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma \u00fclesandeks eesti \u00fchiskonna muutmise. Rangemas m\u00f5ttes loetakse Noor-Eesti tegutsemisajaks aastaid 1905-1915, millal ilmusid r\u00fchmituse albumid (“Noor Eesti” I -1905, II -1907, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"yoast_head":"\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n