{"id":177,"date":"2020-04-28T11:33:02","date_gmt":"2020-04-28T11:33:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?page_id=177"},"modified":"2020-05-08T05:37:53","modified_gmt":"2020-05-08T05:37:53","slug":"elulugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/genius-loci\/gustav-wulff-oie-maja-muuseum\/elulugu\/","title":{"rendered":"Elulugu"},"content":{"rendered":"\n
\"Gustav
Gustav Wullf-\u00d5is<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Gustav Wulff s\u00fcndis 1. jaanuaril 1865 (vana kalendri j\u00e4rgi 20. detsembril 1864) L\u00f5una-Tartumaal Vastse-Otep\u00e4\u00e4 vallas Juusa talus rentniku pojana, peale Gustavi oli peres veel neli venda<\/span>.<\/p>\n\n\n\n

Esimese hariduse sai G. Wulff Maaritsa apostelliku \u00f5igeusu kihelkonna- ja Tartu J\u00fcri kiriku koolist. 1880 astus G. Wulff Tartu venekeelsesse kooli\u00f5petajate seminari, mille l\u00f5petas 1884 II auhinnaga.<\/p>\n\n\n\n

1885-92 t\u00f6\u00f6tas G. Wulff \u00f5petajana Puhja kihelkonnakoolis, kust ta revolutsioonilise kirjanduse levitamise t\u00f5ttu tekkinud t\u00fclide p\u00e4rast lahkus. 1892-94 oli G. Wulff kodu\u00f5petajaks Amblas apteeker F. Kossovi juures. Seej\u00e4rel laskis ta end kodukohas Vana-Otep\u00e4\u00e4l<\/span> vabanenud vallasekret\u00e4ri kohale valida, t\u00f6\u00f6tades seal kuni pensionile minekuni 1937. V\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6d v\u00f5ttis G. Wulff aktiivselt osa erinevate seltside tegevusest Vana-Otep\u00e4\u00e4l, nt oli ta koos oma noore naise Olga Wulfiga aktiivne Otep\u00e4\u00e4 karskusseltsi<\/span> tegelane.<\/p>\n\n\n\n

Otep\u00e4\u00e4 ligiduses asuv L\u00f5hmuse talu N\u00fcpli j\u00e4rve \u00e4\u00e4res on G.Wulff naise Olga Wulffi kodukoht. Seltskondlikult agara ja aktiivse tegelasena j\u00f5udis G.Wulff siia alles hilises vanadusp\u00f5lves ja siit saadeti luuletaja talvel 1946 ka oma viimsesse rahupaika. M\u00e4lestuse j\u00e4\u00e4dvustamiseks paigutati 1960 L\u00f5hmuse elamu seinale m\u00e4lestustahvel<\/span>. S\u00fcndmus kujunes rahvarohkeks<\/span>.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanduslike katsetustega alustas G. Wulff Tartu seminaris, kus talle eriti suurt m\u00f5ju avaldas eesti keele \u00f5petaja Mihkel Veske. M. Veske m\u00f5jul kujunes \u00f5pilaste seas elav kirjanduseharrastus; huvid ulatusid emakeelse kirjanduse tundma\u00f5ppimisest iseseisvate luulekatseteni, mis koondati v\u00e4ljaandesse Seminari sulemehed<\/em>. Almanahh sisaldab peale G. Wulffi ka hiljem tunnustatud luuletajate Jakob Tamme ja Peeter Laredei esimesi tr\u00fckiproove.<\/p>\n\n\n\n

Luuletajana v\u00f5ttis G. Wulff endale peudon\u00fc\u00fcmi Gustav \u00d5is, seejuures kasutas ta sageli ainult varjunime initsiaale G. \u00d5. T\u00f5en\u00e4oliselt lootis noor luuletaja nii v\u00e4ltida tagakiusamist tema lauludes ilmekalt v\u00e4ljendatud rahvuslike meeleolude p\u00e4rast. G. Wulff-\u00d5ie varasemad v\u00e4rsid ilmusid 1882 Sakalas. Seminaristina kirjutas G. Wulff-\u00d5is ka oma tuntuima luuletuse\u00a0“\u00d6\u00f6pikule”<\/a>, mis ilmus\u00a0Eesti Postimehe Muusiku lisalehes<\/em>\u00a0nr 5\/6 1883. See laul, millele viisi komponeeris kaas\u00f5pilane\u00a0Karl Ramm<\/a>, sai \u00fcldtuntuks ning kujunes \u00fcheks \u00e4rkamisaja v\u00f5itlusteoseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Gustav Wulff s\u00fcndis 1. jaanuaril 1865 (vana kalendri j\u00e4rgi 20. detsembril 1864) L\u00f5una-Tartumaal Vastse-Otep\u00e4\u00e4 vallas Juusa talus rentniku pojana, peale Gustavi oli peres veel neli venda. Esimese hariduse sai G. Wulff Maaritsa apostelliku \u00f5igeusu kihelkonna- ja Tartu J\u00fcri kiriku koolist. 1880 astus G. Wulff Tartu venekeelsesse kooli\u00f5petajate seminari, mille l\u00f5petas 1884 II auhinnaga. 1885-92 t\u00f6\u00f6tas […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1942,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"categories":[],"tags":[],"class_list":["post-177","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/177","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177"}],"version-history":[{"count":17,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/177\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2035,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/177\/revisions\/2035"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1942"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}