Luuletamist v\u00f5is Gustav Wulff-\u00d5is alustada juba 15-aastasena, kuiv\u00f5rd Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis leiduvad G. Wulff-\u00d5ie varasemate luuletuste k\u00e4sikirjad on dateeritud aastatega 1880-1884. Erinevalt optimistlikust ning v\u00f5itlusjulgest “\u00d6\u00f6bikule” v\u00e4rssidest j\u00e4id aga G. Wulff-\u00d5ie \u00fclej\u00e4\u00e4nud ca 70 luuletust oma ajaj\u00e4rgu j\u00e4relromantika raamidesse.<\/p>\n\n\n\n
Esimesed luuletused Sakalas<\/em> r\u00f5hutavad inimese ja looduse lakkamatut \u00fchendust, mida ei juhi mitte abstraktne jumala vaim, vaid hoopis inimese s\u00f5ltumatu m\u00f5istus, nt: “Looduse kuningas”<\/span>. Luuletuses “\u00d5iele”<\/span> n\u00e4eb G. Wulff-\u00d5is taevaste v\u00e4gede v\u00f5imu ees hardumata looduses seadusp\u00e4rast, igavest p\u00e4ikeseenergia ringk\u00e4iku. Sakalas<\/em> ilmunud kolmandas luuletuses “Lootuste rand”<\/span> ihkab G. Wulff-\u00d5is elu ideaalide “lootusranda lustil minna”, ent “m\u00fcrav meri keelab” teda – kahjuks ei ole tal ka “tuuletiibu” \u00fcle mere lendamiseks, vaid ainult reaalsuse “vaene vene pandud \/S\u00f5udma laia lainetele”.<\/p>\n\n\n\n Ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud varasemad k\u00e4sikirjalised luuletused, mis enamasti k\u00fcll romantilisse armastusl\u00fc\u00fcrikasse kalduvad, on oma tundev\u00e4ljendustelt j\u00e4rgneva perioodi maguss\u00f5nalisusega v\u00f5rreldes v\u00f5rdlemisi m\u00f5\u00f5dukad. G. Wulff-\u00d5is p\u00f6\u00f6rdub oma “armastuselauludes” tihtipeale s\u00fcdamedaami Miina poole.<\/p>\n\n\n\n Varasemate luuletuste hulgas leidub kaks \u00fclistavat leinalaulu: “Dr. Kreutzwaldi haual” ja “Leinalaul K. R. Jakobsonile”, viimasele on peale G. Wulff-\u00d5ie alla kirjutanud ka teisi Tartu seminari Jakobsoni-meelseid \u00f5pilasi.<\/p>\n\n\n\n Samast loomeperioodist on p\u00e4rit\u00a0Eesti Postimehe Muusiku Lisalehes<\/em>\u00a01883 ilmunud kaks viisistatud luuletust:\u00a0“Eesti maa”<\/span>, silmapaistmatu isamaa-\u00e4ratamise luulet\u00fckk, ning\u00a0“\u00d6\u00f6bikule”<\/a>. \u00d5igupoolest s\u00fcndisidki selle luuletuse s\u00f5nad seminarikaaslase Karl Rammi valmis viisile. Niih\u00e4sti kauni meloodia kui ka v\u00f5itlusjulgete, tunderikaste s\u00f5nade poolest levis “\u00d6\u00f6bikule” \u00fcldist poolehoidu leides kiiresti, j\u00f5udis \u00fcldrahvalikku lauluvarasse ja p\u00fcsib seal t\u00e4naseni.<\/p>\n\n\n\n Luuletuse agiteeriv isamaa-aatelisus \u00e4ratas kaasajas baltisakslastes meelepaha. Sarnaseid patriootilisi meeleolusid pakub ka Eesti Postimehes<\/em> ilmunud luuletus “Kaugelt koju tulles”<\/span>.<\/p>\n\n\n\n Eesti kirjandusse murdis 1880. aastate teisel poolel sisse j\u00e4relromantiline armastusl\u00fc\u00fcrika, mida iseloomustavad pealiskaudusus ning shabloonilisus s\u00f5nam\u00e4ngudes. Taltus ka G. Wulff-\u00d5ie v\u00f5itlusvaim. Juba 1886 v\u00f5ib Meelelahutajast leida \u00fcksikuid G. Wulff-\u00d5ie sentimentaalses laadis ilutsevaid luuletusi, alates1889 aga on Postimehes<\/em> ja Postimehe L\u00f5bulisas<\/em> ilmunud \u00f5hkavad v\u00e4rsid tema teiste luuletuste k\u00f5rval juba domineerivaks saanud. Samal ajal sugenes G. Wulff-\u00d5ie loomingusse filosoofilisemaid noote. Luuletustes “\u00d5unapuu” ja “\u00d5nnetu \u00f5is” panevad looduspildid autori s\u00fcgavamalt m\u00f5tisklema elun\u00e4htuste \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n 1880. aastate l\u00f5pul hakkas eestikeelses armastusluules avalduma Heinrich Heine<\/a> m\u00f5ju. Tundelist ohklemist hakkas asendama heinelik armum\u00e4ng. Seesuguses vaimus on G. Wulff-\u00d5is kirjutanud luuletused “\u00d5nnis surm”<\/span>, “Puud pakatavad \u00f5ues”, “\u00d5unapuu”<\/span>, “Kord lapsena lillesid v\u00f5tsin”, “Unen\u00e4gu”<\/span>, “Hans”, “Neiuke \u00f5mblemas”<\/span> jt. Nende luultuste s\u00f5nastusstiil on lihtne ning l\u00e4heneb proosale.<\/p>\n\n\n\n 1890. aastate alguseks oli sentimentaalne armastusluule oma arengus hari- ja \u00fchtlasi l\u00f5pp-punkti j\u00f5udnud. Samal ajal hakkas jutustavas proosas s\u00fcvenema realism. Nukrasilmseid “armuvalulaulikuid” hakati n\u00fc\u00fcd, ajaj\u00e4rgu maitse muutudes naeruv\u00e4\u00e4ristavalt parodeerima. G. Wulff-\u00d5is otsutas seepeale satiirilises luuletuses “Kewade kontsert”<\/span> oma “luulehaigusega” l\u00f5pparved \u00f5iendada .<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgnevatel aastatel p\u00fchendus ta oma vallasekret\u00e4rikohustustele ning \u00fcha laienevale \u00fchiskondlikule tegevusele.<\/p>\n\n\n\n Hilisemas eas kirjutas G. Wulff-\u00d5is peamiselt kupleevormis v\u00e4rsse p\u00e4evas\u00fcndmuste kohta, sh Otep\u00e4\u00e4 murrakus kirjutatud “Liikva” ning\u00a0Friedrich von Schilleri<\/a>\u00a0ja\u00a0Ludwig Uhlandi<\/a>\u00a0klassikalistele ballaadidele loodud kaks paroodiat, millele on antud kaasaegsest argielust v\u00f5etud humoristlik sisu. Fr. Schilleri ballaadi k\u00e4sikirjalistelt leviv paroodia muutus v\u00e4ga populaarseks Eesti maan\u00e4itelavadel.<\/p>\n\n\n\n \u00dchegi luulekoguni G. Wulff-\u00d5is ei j\u00f5udnud. Arvukamalt on G. Wulff-\u00d5ie loomet esindatud antoloogias Eesti luuleilm (Tartu, 1913).<\/p>\n\n\n\n Varasematel aastatel katsetas G. Wulff-\u00d5is ka proosaga. 1884 ilmus\u00a0Eesti Postimehes<\/em>\u00a0j\u00e4rjeloona dramaatiline, naiivne-kirglik jutustus\u00a0“Kallima kalmul”<\/a>\u00a0– lugu armastuse \u00f5nnetusest m\u00f5isa s\u00fc\u00fcl. Teised G. Wulff-\u00d5ie ajaviitelised jutustused ei ole t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud. T\u00e4helepanuta on j\u00e4\u00e4nud ka G. Wulff-\u00d5ie k\u00e4sikirjaliselt levitatud naljam\u00e4ng “Lamba liha”, mis parodeerib liialdamist.<\/p>\n\n\n\n Ilmselt\u00a0Ivan Kr\u00f5lovi<\/a>\u00a0eeskujul on G. Wulff-\u00d5is 1887\u00a0Postimehesse<\/em>\u00a0kirjutanud m\u00f5ned algup\u00e4rased proosavalmid: “Akk ja tuvikesed”, “Konn ja kotkas”, “Mao p\u00e4\u00e4 ja saba” . Nendes valmides kritiseerib autor oma aja \u00fchiskondlikke v\u00e4\u00e4rn\u00e4htuseid: venestamine, kirjanduse langus, rahvajuhtide saamatus jne.<\/p>\n\n\n\n G. Wulff-\u00d5is p\u00e4lvis nii oma eluajal kui p\u00e4rast surmagi t\u00e4helepanu saksa ja vene luule t\u00f5lkijana (Heinrich Heine, Goethe, Ivan Kr\u00f5lov, Aleksandr Pu\u0161kin<\/a> jt) ning vene ajaloo ja kirjanduse tutvustajana eesti lugejale. G. Wulff-\u00d5ie proosat\u00f5lked kujunesid enamasti vaid tavaliseks t\u00e4itematerjaliks ajalehe jutunurgas. M\u00f5nev\u00f5rra hinnatumad on kaast\u00f6\u00f6d Karl August Hermanni<\/a> Laulu ja m\u00e4ngu lehele<\/em> – t\u00f5lkejutustused kuulsate heliloojate-muusikute kohta ning Aleksandr Pu\u0161kini l\u00fchidraama “Mozart ja Salieri”<\/span>. T\u00e4helepanu on p\u00e4lvinud G. Wulff-\u00d5ie artiklid vene kirjanduse ja ajaloo kohta: “Vene p\u00e4risorjuse ajaloost” (Eesti Postimees<\/em> 1884), “Ararati m\u00e4gi” (Eesti Postimees<\/em> 1885), A. Podolinski elulugu (Postimees<\/em> 1886) jm; eriti on aga hinnatud G. Wulff-\u00d5ie \u00fclevaadet “Veidike Vene kirjanduse ajaloost” (Isamaa Kalender 1889. aastaks<\/em>), mis annab oma aja kohta \u00fcsna avara pildi vene kirjanduse arengust alates Peeter I valitsemisajast.<\/p>\n\n\n\n G. Wulff-\u00d5ie muud kirjutised ajalehtede \u00fcldisest jooksvast materjalist oluliselt ei erine – k\u00e4sitletud on m\u00f5nd praktilist koolik\u00fcsimust, saadetud p\u00e4evauudiseid Otep\u00e4\u00e4lt, katsetatud kirjandusarvustustega jm. T\u00e4helepanu on aga \u00e4ratanud m\u00f5ningad tema poolt ajakirjanduses avaldatud rahvaluulematerjalid: m\u00f5istatused Otep\u00e4\u00e4lt (Meelejahutaja<\/em> 1887) ning 7 loitsu Puhjast (Oma Maa<\/em> 1886). Hiljem sai G. Wulff-\u00d5iest agar kaasal\u00f6\u00f6ja Jakob Hurda rahvaluulekogumises.<\/p>\n\n\n\n Ei saa \u00f6elda, et G. Wulff-\u00d5is t\u00e4naseks unustatud on – v\u00e4hemasti mitte seni, kuni lauldakse “\u00d6\u00f6bikule”.<\/p>\n\n\n\n