{"id":186,"date":"2020-04-28T11:35:28","date_gmt":"2020-04-28T11:35:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?page_id=186"},"modified":"2020-05-26T11:46:43","modified_gmt":"2020-05-26T11:46:43","slug":"muuseum","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/genius-loci\/gustav-wulff-oie-maja-muuseum\/muuseum\/","title":{"rendered":"Muuseum"},"content":{"rendered":"\n<p>Ligi 500 aastat tagasi asus praeguse L\u00f5hmuse talu kohal Knippelshoffi m\u00f5is, mille hooneid ei ole s\u00e4ilinud. N\u00fcpli k\u00fcla maad jagati v\u00e4lja 1868, sel ajal sai omale piirid ka N\u00fcpli L\u00f5hmuse talu, kus tollal asus kool. Samuti oli hoone kohalikuks palvelaks.<br>1877 ehitati N\u00fcplisse uus koolimaja, kuid varsti tuli vallas \u00f5pilastest puudus. K\u00fcmne aasta p\u00e4rast viidi kool \u00fcle Otep\u00e4\u00e4 alevisse. Kooli\u00f5petaja Paul Luksepp j\u00e4i oma perekonnaga endisesse koolimajja elama ja hakkas maam\u00f5\u00f5tjaks. Perekonda s\u00fcndis viis last.<br>1910 abiellus Otep\u00e4\u00e4 vallasekret\u00e4r Gustav Wulff \u00f5petaja Luksepa t\u00fctre Olgaga. Perekond asus elama Vana-Otep\u00e4\u00e4 vallamajja. Gustavile ja Olgale s\u00fcndis kolm last: Leo, Valerie (Valli), Emile (Villu). Lapsed on meenutanud vallamajas elamist kui rahavarohket perioodi, mil nii kontori- kui koduuksed olid alati k\u00f5igile k\u00fclalistele lahkelt avatud. Lastehoidjaks-koduhingeks sai Gustavi vend Peeter, kuna vanematel endil j\u00e4tkus v\u00e4ga palju tegemist v\u00e4ljaspool kodu: ema Olga tegeles l\u00e4hedalasuva n\u00e4idistaluga ning isa Gustav oli h\u00f5ivatud karskus- ja haridusseltsidega.<br>1937 kolis perekond vanast vallamajast \u00e4ra. G. Wulff-\u00d5is pensioneeriti ja ta asus elama \u00dchispanga hoonesse. Olga p\u00f6\u00f6rdus tagasi oma s\u00fcnnikodusse N\u00fcplisse ja hakkas L\u00f5hmuse talu pidama. 1941 kolis ka G. Wulff-\u00d5is L\u00f5hmuse tallu, kus ta suri 1946.<br>L\u00f5hmuse tallu j\u00e4i n\u00f5ukogude aastatel elama elama G. Wulff-\u00d5ie abikaasa Olga, kes pidi hoolitsema N\u00fcpli-L\u00f5hmusele toodud sovhoosi hobuste eest. Olgale k\u00e4i see \u00fcle j\u00f5u. Ta vigastas end ja talu sattus kollektiviseerimisohtu.<br>1957 algasid N\u00fcpli k\u00fclaliste Paul Rummo ja Jaan Roosi vahendusel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised talu viimiseks toonase nimega E(NS)V TA FR. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi haldusesse. G. Wulff-\u00d5ie s\u00f5ja ajal v\u00e4lismaale pagenud lapsed olid talu kirjandusmuuseumile andmise poolt sel tingimusel, et ema saab kodus edasi elada. Talvel 1958 j\u00f5uti ametliku asjaajamisega \u00fchele poole. Suvel 1959 puhkasid N\u00fcplis juba esimesed kirjandusmuuseumi t\u00f6\u00f6tajad. Samal aastal saabus N\u00fcplisse elekter ja valmisid L\u00f5hmuse talu aidatoad. Jaanip\u00e4eval 1960 avati L\u00f5hmusel m\u00e4lestustahvli paigaldamisega Gustav Wulff-\u00d5ie majamuuseum.<br>Kirjandusmuuseumi t\u00f6\u00f6tajad k\u00e4isid talus aastaid agaralt suvitamas-suusatamas, samuti peeti siin laste ristseid ning Olga-Gustavi t\u00e4htsamaid s\u00fcnnip\u00e4evi. Kirjandusmuuseumil oli L\u00f5hmuse talu krundil koguni oma kartulimaa ning nende eestvedamisel v\u00f5eti talus ette mitmeid olulisi remondi- ja parandust\u00f6id. Peale kultuuritegelaste tegid k\u00fclalisteraamatusse sissekandeid ka paljud juhuslikud turistid. Kui Olga Wulff s\u00fcgisel 1979 suri, v\u00f5ttis perenaise kohustused enda peale Laine Jaansoo, endine suure K\u00e4\u00e4riku talu peret\u00fctar, kelle Olga Wulf oli 1958 p\u00e4rast kojuj\u00f5udmist Siberist oma tallu abiliseks v\u00f5tnud.<br>Eesti Vabariigi iseseivuse saabudes 1991 muutus muuseumi tulevik h\u00e4maraks: vanaperenaine Laine soovis Otep\u00e4\u00e4le kolida, ka talu omandi\u00f5igused olid segased. Muuseumi ja seda \u00fcmbritsevate maade \u00f5igusj\u00e4rgseks p\u00e4rijaks sai G. Wulff-\u00d5ie lapselaps Mari-Ann Karup\u00e4\u00e4, kes leidis enesel moraalse kohustuse olevat oma vanaema t\u00f6\u00f6d edasi viia. Muuseum j\u00e4tkas siiski tegevust ning selle p\u00f5hitegevusteks oli \u00fchiskonnale Gustav Wulff-\u00d5ie elut\u00f6\u00f6 teadvustamine, Otep\u00e4\u00e4 kultuurilise identiteedi s\u00e4ilitamisel osalemine, olla sild v\u00e4liseestlusega, k\u00fclastajate ja Eesti Kirjandusmuuseumi s\u00f5prade-suvitajate vastuv\u00f5tmine, olla Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandusteaduse suvekooli (varem kevadkooli) toimumispaik.<br>Gustav Wulff-\u00d5ie majamuuseum enam endisel kujul ei toimi ning on k\u00fclastajatele suletud.<br>Vaata ka<br>K\u00f6bas, Herki. Karup\u00e4\u00e4 ei lase kapitaliste Otep\u00e4\u00e4le. \u2013 Postimees, nr 210 (2329), 16.august 1998.<br>Raudvere, Rein. Karup\u00e4\u00e4 Otep\u00e4\u00e4lt. \u2013 Maaleht, nr 3 (693), 18. jaanuar 2001.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ligi 500 aastat tagasi asus praeguse L\u00f5hmuse talu kohal Knippelshoffi m\u00f5is, mille hooneid ei ole s\u00e4ilinud. N\u00fcpli k\u00fcla maad jagati v\u00e4lja 1868, sel ajal sai omale piirid ka N\u00fcpli L\u00f5hmuse talu, kus tollal asus kool. Samuti oli hoone kohalikuks palvelaks.1877 ehitati N\u00fcplisse uus koolimaja, kuid varsti tuli vallas \u00f5pilastest puudus. K\u00fcmne aasta p\u00e4rast viidi kool [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":1942,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"categories":[],"tags":[],"class_list":["post-186","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/186","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=186"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/186\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2101,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/186\/revisions\/2101"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1942"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=186"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=186"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=186"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}