Mitmed on laialt tuntud laulukest “\u00d5rn \u00f6\u00f6pik kuhu t\u00f5ttad sa” \u00fches laulnud, ilma et teaksid, kes selle wiisi loonud; mitmed on k\u00fcll ka kuulnud, et see wiis wist Rammi oma olla, aga ei tea siiski l\u00e4hemalt, mis mees see wiisimeister olnud. Hiljuti sain tuttawa k\u00e4est kurwa teate, et see ramm l\u00e4inud suwel P\u00e4rnus \u00e4ra surnud ja sellel puhul tahaksin tema kohta paar s\u00f5nakest \u00fctelda. K. Ramm s\u00fcndis P\u00e4rnus a. 1863, sai oma alghariduse sealsamas ja \u00f5ppis 1880.-1884. a. Tartu kooli\u00f5petajate seminaaris, kus nad G. Wulffiga (G. \u00d5is) wiimasel aastal \u00fche pingi peal istudes \u00f5ige headeks s\u00f5pradeks saiwad. K. Ramm oli muusika ja laulu mees, ta laulis koorides \u00fches, andis w\u00e4ljaspool seminaari algkoolides laulutunda, ja komponeeris ka wiisisid, millel s\u00f5nad puudusid. Neid m\u00e4ngis ta wiiuliga wahel G. Wulffile, k\u00fcsis tema arwamist ja palus s\u00f5nu. G. Wulff aga, alles w\u00e4ga w\u00e4he muusika tundja, kuulas neid kaunis osaw\u00f5tmatalt pealt ja ei teinud suuremat w\u00e4lja. \u00dcks wiis aga huwitas teda ometi ja seda palus ta omale \u00f5ige tihti ette m\u00e4ngida ja lubas temale ka s\u00f5nad teha. Need said ka wiimaks walmis, meeldisid m\u00f5lemile ja r\u00e4ndasid \u00fches wiisiga Dr. Hermanni toimetatud “Eesti Postimehe” “Muusika Lisalehte”, kus nad \u00e4ra tr\u00fckiti. Nii s\u00fcndis lauluke “\u00d5rn \u00f6\u00f6pik kuhu t\u00f5ttad saa”? P\u00e4rast seda ilmus nimetatud lehes weel mitu K. Rammi wiisi G. Wulffi s\u00f5nadega, aga nii laialdast tutwust nad omale ei w\u00f5ttnud, kui “\u00d5rn \u00f6\u00f6pik”, ehk k\u00fcll ka nendest m\u00f5nda kaunis laialt lauldi ja weel praegugi lauldakse, nagu Wastse=Otep\u00e4\u00e4s (G. Wulffi kodukohas) kaunis kena koori= ja kodulauluna on p\u00fcsinud “Tuul on p\u00e4rnast lehtsad lehed maha”.
Seminaarist lahkudes oli Ramm kooli\u00f5petaja ametis tegew kuni 1898. a. Siis s\u00f5itis ta Moskwasse \u00fche wabriku raamatupidajaks ja andus sellest saadik \u00e4rielule, sest pea hakkas ta seal \u00fche teise wabriku direktoriks ja wiimaks oma k\u00e4e peal asja ajades sai ta omanduseks suurem \u00e4ri, mis Rootsi terase ja terasriistadega kauples, mis \u00fcle terwe riigi tuttaw oli. Enamlaste pukile peasemisel tuli ta oktoobrikuul 1918. a. Riiga, ja kui seal ka punased w\u00f5idule saiwad, kolis ta oma kodulinna P\u00e4rnusse, kus tal aga \u00f5nneks ei olnud antud enam kaua elada, sest \u00e4kiline surm (s\u00fcdame rabanduse l\u00e4bi) tegi ta elule l\u00fchikese l\u00f5pu.<\/p>\n\n\n\n
Postimees<\/em>\u00a01921, 2. aprill.<\/p>\n\n\n\n