Heinrich Heine hakkas luulet avaldama 1817 ning v\u00f5itis tunnustuse koguga “Laulude raamat” (1827). Ta alustas eneseiroonilise romantikuna, eelistades kirjutamisel l\u00fchivorme. Oma t\u00f6\u00f6des tugines H. Heine rahvaluulele. Menu saavutas H. Heine proosasarjaga “Reisipildid” (4 kd, 1826-31). Mais 1831 asus H.Heine elama Prantsusmaale, kuhu j\u00e4i poliitilise emigrandina oma elu l\u00f5puni. H. Heine tutvustas prantslastele Saksamaa elu ja kultuuri teostes “Romantiline koolkond” (1833) ja “Religiooni ja filosoofia ajaloost Saksamaal” (1834). Sakslastele omakorda tutvustas H. Heine Prantsusmaad teoses “Prantsuse olud” (1833). Pamfletis “Ludwig B\u00f6rne” (1840) ja poeemis”Atta Troll” (1834, t\u00e4ielikult 1847) r\u00fcndas H. Heine “Noor-Saksamaa” r\u00fchmitise v\u00e4ikekodanlikke radikaale. H.Heine poliitilise luule \u00f5itseajaks said 1840. aastad. Tippsaavutusteks said siin satiiriline poeem “Saksamaa. Talvemuinasjutt” (1844, e. k. 1935, IV 1979) ja “Ajalaulud” (1844). 1848 H. Heinet tabanud halvatus aheldas ta elu l\u00f5puni voodi k\u00fclge. Sellest \u00f5nnetusest ja 1848. a. revolutsiooni l\u00fc\u00fcasaamise kibedusest johtub tema viimaste luuletuste pessimistlik p\u00f5hitoon kogus “Ronanzero” (1851). Oma 1840.-te publitsistikast avaldas H. Heine valimiku “Lutetia” (1854).\u00a0
H.Heine luulet on juba varakult t\u00f5lgitud eesti keelde (N. Russow, 1854) ja see on eesti luulet mitmeti m\u00f5jutanud; eesti keeles on ilmunud H. Heine luulevalimikke (1934, 1947, 1956, 1979) ja “Valitud proosa” (1967), mis sisaldab t\u00f6id: “Reisipildid”, “Religiooni ja filosoofia ajaloost Saksamaal”, “Lutetia” jt.<\/p>\n\n\n\n