1781-84 kirjutas Friedrich von Schiller \u00fchiskonnakriitilisi “Tormi ja tungi” draamasid: “R\u00f6\u00f6vlid” (1781; e. k 1898, III 1960; e. l 1899, VI 1983), “Fiesco vanden\u00f5u Genuas” (1783; e. k 1959; e. k 1925, II 1971), “Salakavalus ja armastus” (1784; e. k 1949, III 1959; e. l 1909, VI 1992). 1785-96 tegeles Fr. Schiller peamiselt esteetika ja ajalooga. Samal ajal valmis vormit\u00e4iuslik humanistlik ideedraama “Don Carlos” (1787; e. k 1959; e. l 1958, III 2000), mis t\u00e4histab “tormi ja tungi” asendumist nn klassikaperioodiga. Alates 1796 l\u00f5i Fr. Schiller lavatehniliselt meisterlikke \u00fcksikisiku saatuse kaudu ajaloomurranguid k\u00e4sitlevaid n\u00e4iendeid: draamatriloogia “Wallenstein” (1798-99), “Maria Stuart” (1800; e. l 1923, V 1997), “Orleans\u00b4i neitsi” (1801; e. k 1923, V 1979; e. l 1923), “Messiina pruut” (1803, e. k 1926), “Wilhelm Tell” (1804; e. k 1923, V 1979; e. l 1921, VII 1936) ja l\u00f5petamata “Demetrius”.
Fr. Schilleri luule \u00fclistab armastust, vabadust ja vendlust, nt: “Ood r\u00f5\u00f5mule” (1795, al. 1813 korduvalt eestindatud) ning taunib t\u00fcranniat. Koos Goethega kirjutatud satiirid piitsutavad kirjanduse madalust. V\u00e4ga palju on t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud Fr. Schilleri ulatuslik “Kellalaul” (1799, al. 1817 korduvalt eestindatud).\u00a0
Fr. Schilleri loomingus saavutas saksa ballaad kunstit\u00e4iuse, nt: “Sukelduja”, “Kinnas” ja “Ikyburose kured” (1797-98, enamik mitu korda eestindatud; e. k ka valimikus “Ballaade” (1959)). Fr. Schilleri kirglik protest r\u00f5humise ja orjastamise vastu, tema loomingu humanism ja vormit\u00e4ius on taganud talle silmapaistva koha maailmakirjanduses.<\/p>\n\n\n\n