{"id":2057,"date":"2020-05-08T06:14:45","date_gmt":"2020-05-08T06:14:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?page_id=2057"},"modified":"2020-05-08T06:20:03","modified_gmt":"2020-05-08T06:20:03","slug":"ludwig-uhland","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/genius-loci\/gustav-wulff-oie-maja-muuseum\/looming\/ludwig-uhland\/","title":{"rendered":"Ludwig Uhland"},"content":{"rendered":"\n<h4 class=\"wp-block-heading\">(26. IV 1787 &#8211; 13. XI 1862), saksa kirjanik ja kirjandusteadlane<\/h4>\n\n\n\n<p>Ludwig Uhland kuulus j\u00e4relromantilisse \u0161vaabi koolkonda, kirjutades rohkesti rahvap\u00e4rast lembe- ja loodusl\u00fc\u00fcrikat, mida on palju ka viisistatud. Eriti silmapaistvad on L. Uhlandi ballaadid, millest suur osa tugineb ajalooainele.<\/p>\n\n\n\n<p>L. Uhland oli silmapaistev saksa keskaegse rahvaluule uurija, kes koostas suure saksa rahavalaulude kogu &#8220;Alte hoch- und niederdeutsche Volkslieder&#8221; (2 kd, 1844-45). Samuti sai L. Uhlandist \u00fcks germanistika rajajaid.<\/p>\n\n\n\n<p>L. Uhlandi luulet on 19. saj. l\u00f5pus peale G. Wulff-\u00d5ie eestindanud ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula, Jakob Tamm ja Martin Lipp.<\/p>\n\n\n\n<div style=\"height:20px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p><a href=\"\/nypli\/genius-loci\/gustav-wulff-oie-maja-muuseum\/looming\/\">\u00ab Looming<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>(26. IV 1787 &#8211; 13. XI 1862), saksa kirjanik ja kirjandusteadlane Ludwig Uhland kuulus j\u00e4relromantilisse \u0161vaabi koolkonda, kirjutades rohkesti rahvap\u00e4rast lembe- ja loodusl\u00fc\u00fcrikat, mida on palju ka viisistatud. Eriti silmapaistvad on L. Uhlandi ballaadid, millest suur osa tugineb ajalooainele. L. Uhland oli silmapaistev saksa keskaegse rahvaluule uurija, kes koostas suure saksa rahavalaulude kogu &#8220;Alte hoch- [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":179,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"categories":[],"tags":[],"class_list":["post-2057","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2057","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2057"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2057\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2063,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2057\/revisions\/2063"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/179"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2057"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2057"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2057"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}