Aleksandr Sergejevitsh Pushkin (6. VI 1799 Moskva – 10. II 1837 Peterburi), vene kirjanik<\/p>\n\n\n\n
Aleksandr Pushkin avaldas esimese luuletuse 1814 l\u00fctseumi\u00f5pilasena. 1820 avaldas Al. Pushkin poeemi “Ruslan ja Ludmilla” (e. k 1969). Valitsusvastaste ja keisri isikut solvavate luuletuste p\u00e4rast (“T\u0161aadajevile”, “Noel”, “Priius”, epigrammid) pagendati Al. Pushkin 1820 Peterburist l\u00f5unasse. L\u00f5unas kirjutas ta 1820-21 poeemi “Kaukasuse vang” (e. k 1972), 1821 jumalavallatu “Gavriliaadi”, 1821-22 “Vennad r\u00f6\u00f6vlid” ja 1821-23 “Baht\u0161isarai purskkaevu” (e. k 1972). Odessas pagenduses olles j\u00e4tkas Al. Pushkin 1923 alustatud v\u00e4rssromaani “Jevgeni Onegin” kirjutamist ning alustas poeemi “”Mustlased” (l\u00f5petas 1824; e. k 1972). Mihhailovskojes pagenduses olles huvitus Al. Pushkin William Shakespeare\u00b4ist ning kogus vene rahvalaule ja muinasjutte; algasid loomingulised otsingud realismi vaimus. 1824-25 kirjutas ta trag\u00f6\u00f6dia “Boriss Godunov” (ilm. 1830, e. k 1951) ning j\u00e4tkas “Jevgeni Onegini” kirjutamist. 1828 kirjutas Al. Pushkin poeemi “Poltaava” (e. k 1948). Viljakaks kujunes Al. Pushkini Boldinos veedetud s\u00fcgis 1830: Al. Pushkin l\u00f5petas “Jevgeni Onegini” (e. k 1964; 4. tr 1982), kirjutas proosats\u00fckli “Kadunud Ivan Petrovit\u0161 Belkini jutustused” (e. k 1949) ning nn v\u00e4ikesed trag\u00f6\u00f6diad “Ihnus r\u00fc\u00fctel” (e. k 1881 “Kitsi r\u00fc\u00fctel”; 2. tr 1973), “Mozart ja Salieri” (e. k 1973), “Kivist k\u00fclaline”(e. k 1951) ja “Pidu katku ajal” (e. k 1973), poeemi “Majake Kolomnas” (e. k 1972) ja luuletusi. Al. Pushkini loomingu k\u00f5rgaeg j\u00e4i 1830. aastatesse. Valmisid poeemid “Angelo” (1833) ja “Vaskratsanik” (1833, e. k 1948), v\u00e4rssmuinasjutud, jutustused “Dubrovski” (1832-33, l\u00f5petamata; e. k 1899, 4. tr 1972), “Padaemand” (1833, e. k 1924, 3. tr 1984) ja “Kapteni t\u00fctar” (1833-36, e. k 1879 “Pealiku t\u00fctar”, 6. tr 1970) ning hulk luuletusi, sh t\u00e4htis nn Kamennoostrootovi ts\u00fckkel. Duellil ohvitser G. d\u00b4Anthesiga (1812-95) 8. II 1837 sai Al. Pushkin surmavalt haavata. Al. Pushkini looming on avaldanud m\u00f5ju Lermontovile, Gogolile, Tolstoile, Dostojevskile jt., sellel on silmapaistev osa vene kirjakeele ja kultuuri arengus.<\/p>\n\n\n\n
Eesti keelde on Al. Pushkini teoseid t\u00f5lgitud rohkesti juba alates 19. sajandist. Kogud: “Valik luulet” (1936), “Luulevalimik” (1949), “Valik jutustusi” (1949), “Muinasjutud” (1949 ja 1976), “Luuletusi ja poeeme” (1968 ja 1977), “Proosa” (1970), “Luuletused. Poeemid” (1972), “Jevgeni Onegin. Muinasjutud. Draamateosed” (1973), “Teekond Arzrumi\u2026” (1989) jm.<\/p>\n\n\n\n