1882-85 oli Karl August Hermann Eesti Postimehe toimetajaks. Ostnud \u00e4ra P\u00e4rnu Postimehe, hakkas K. A. Hermann seda 1886 Tartus Postimehe nime all v\u00e4lja andma. K. A. Hermann avaldas 1885-97 esimest eesti muusikakuukirja Laulu ja m\u00e4ngu leht ja 1898-99 kirjanduslikku ajakirja Rahva L\u00f5bu-leht, 1906 ajalehteValgus ja 1906-07 ajalehte H\u00fc\u00fcdja.Alates 1889 t\u00f6\u00f6tas K. A. Hermann eesti keele lektorina Tartu \u00dclikoolis.
Keeleteadlasena osales K. A. Hermann kirjakeele \u00fchtlustamises ja normeerimises. K. A. Hermann avaldas esimese t\u00e4ieliku eestikeelse grammatika (1884-1896) ning tuletas-l\u00f5i rohkesti uusi s\u00f5nu grammatika, terminoloogia, muusika jm alal. Peamiselt teatmeline v\u00e4\u00e4rtus on K. A. Hermanni koostatud “Eesti kirjanduse ajalool” (1898). Pooleli j\u00e4i esimese ents\u00fcklopeedia avaldamine (1900-1906). K. A. Hermanni luulelooming j\u00e4i pinnaliseks ja trafaretseks. K. A. Hermanni jutuloomingust on tuntuim tema muinasromantiline lugu “Auulane ja \u00dclo” (1887).
K. A. Hermann oli mitme \u00fcldlaulupeo korraldajaks ja koorijuhiks. Ta avaldas ohtralt muusikat propageerivaid, muusika allegooriat ja muusikaajalugu k\u00e4sitlevaid kirjutisi, samuti noote ja koorilaulukogumikke.
K. A. Hermanni ooperikatsetus “Uku ja Vanemuine” (1908) j\u00e4i asjaarmastajaliku laulum\u00e4ngu tasemele, ent tema rohkes kooriloomingus on v\u00e4\u00e4rtust mitmel meloodilisel isamaalaulul, nt: “Isamaa m\u00e4lestus”, “Munam\u00e4el”, “Minge \u00fcles m\u00e4gedele!”, “Kungla rahvas”. K. A. Hermann oli rahvusliku liikumise m\u00f5\u00f5naperioodi silmapaistvamaid ja mitmek\u00fclgsemaid kultuuritegelasi, kes pidas peamiseks rahva kultuurilist virgutamist, seda eriti keeleteaduse, kirjanduse ja muusika viljelemisel.<\/p>\n\n\n\n