![\"\"](\"http:\/\/localhost:3000\/nypli\/wp-content\/uploads\/2020\/04\/ajalugu1_Veidemann-1.jpg\")
Niisiis v\u00f5ib v\u00e4ikeste m\u00f6\u00f6ndustega \u00f6elda, et esimene kevadkool, omaaegse nimetusega “kevadsessioon” toimus 30. mail 1978 kirjandusmuuseumi n\u00e4itustesaalis. Nagu esimeses teesivihikus on kirjas, oli kevadsessiooni eesm\u00e4rgiks esinemisv\u00f5imaluse andmine noortele uurijatele nii muuseumist kui v\u00e4ljaspoolt. \u00dcrituse m\u00f5te oli algusest peale olla avatud k\u00f5ikidele noortele kultuuriuurijatele ja teadlastele, kes tahaksid edasi kanda eesti rahvuskultuuri ajaloo ja t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5testamise tahet.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/media\/2020\/04\/ajalugu2_93-margsirj.jpg\")
<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
V\u00f5imalusi midagi teisiti teha hakati otsima 1990-ndate aastate alguses, kui \u00fcle\u00fcldine \u00f5hkkond Eestis oli selleks soodus. Idee pidada noorteadlaste kevadsessioon vabas \u00f5hus Kirjandusmuuseumi suvekodus N\u00fcpli-L\u00f5hmusel andis Margus Kasterpalu, selleaegne kirjandusmuuseumi teadussekret\u00e4r. \u00d5igupoolest oli just tema ka esimene, kes viis noorteadlaste kevadsessiooni “korralikust konverentsisaalist” v\u00e4lja. M.Kasterpalu korraldatud VIII noorteadlaste kevadsessioon (1990) toimus Tartus \u00d5petaja t\u00e4nava Kirjanduse majas, kus oldi harjutud vabameelsete m\u00f5tete ja loomingulise vaimuga.Noorteadlaste kevadsessioonid hakkasid muuseumi saalis toimuma j\u00e4rjepidevalt, tavaliselt \u00fcle \u00fche aasta ja reeglina varakevadel, aprillis-mais, enamasti \u00fchep\u00e4evase konverentsi vormis. Ajavahemikul 1978 kuni 1990 toimus kokku 6 kevadsessiooni, ettekannete teesid ilmusid tr\u00fckist v\u00e4ikeste vihikutena. Noored folkloristid, kellega koos kirjandusuurijad kevadsessioone alustasid, j\u00e4tkavad traditsiooni<\/a> t\u00e4naseni.<\/p>\n\n\n\n Tartu linnast maale, N\u00fcpli-L\u00f5hmusele, kirjandusmuuseumi legendaarse suvekodu \u00f5uele j\u00f5udis noorteadlaste kevadsessioon esimest korda 1991. aasta hiliskevadel. Muutus nii sisu kui vorm: ettekandeid hakati siduma kindla teema ehk t\u00f6\u00f6pealkirjaga, mille esitamisega varakevadistes ringkirjades arvestati tolleaegseid liikumisi eesti kirjandusteaduses. Kindlasti peeti t\u00f6\u00f6pealkirja valikul silmas ka aasta raames laiemalt kultuuriavalikkuse t\u00e4helepanu leidnud teemasid. N\u00e4iteks kandis N\u00fcpli III kevadkool t\u00f6\u00f6pealkirja “Piiririigist Pariisi ja tagasi Nuustakule”. Loomulikult oli see seotud Emil Tode romaaniga “Piiririik” (1993) ja Henn Mikelsaare romaaniga “K\u00e4iski Nuustakul \u00e4ra” (1994), kuid laiemalt siiski kirjanduse identiteedi probleemidega 1990-ndate alguses \u00fclikiirelt muutunud kultuuriolukorras. 1996. aastal kujunes keskseks luule teema, pealkiri “Traditsioon ja pluralism” polnud juhuslik – just samal ajal toimus kirjandusliku avangardisti Sven Kivisildniku antagonistlik konflikt tuntud ja tunnustatud vanema p\u00f5lve kirjameistritega.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ned aastad kasutati traditsiooni j\u00e4tkavalt koos s\u00f5napaare ‘noorteadlaste kevadsessioon’ ja ‘N\u00fcpli kevadkool’. Aja jooksul loobuti nii-\u00f6elda ealistest ahistamisest kui t\u00fclikast pikast nimetusest. Kevadkooli tiitlist j\u00e4eti v\u00e4lja s\u00f5nad ‘noorteadlaste’ ja ‘kevadsessioon’, st kutse kevadkooli v\u00f5tsid vastu need, keda ei heidutanud tavatu seminariruum \u00f5uemurul ja kitsukeses aidatoas, peale selle – tuul, vihm, p\u00e4ike jm loodusj\u00f5ud. Nii kujunes korralikust konverentsist aastate jooksul eesti noorte kirjandusuurijate ja kultuuri-uurijate t\u00f5siseltv\u00f5etav t\u00f6\u00f6koda.<\/p>\n\n\n\n Kevadkooli omap\u00e4raks on j\u00e4\u00e4nud selle piiratud ruum, st “antidemokraatilik” vaim: suuremate kahjudeta suudab see vastu v\u00f5tta vaid piiratud hulga inimesi. N\u00fcpli kevadkoolide osalejate hulk on olnud keskmiselt 25-35 inimest, rekordiline oli X kevadkooli osalejate arv (50).<\/p>\n\n\n\n N\u00fcpli kevadkooli tegemine on olnud meeskonnat\u00f6\u00f6. Meeskond (resp ka naiskond) kujunes v\u00e4lja juba esimesel kevadkooli aastal, kui kevadkooli eest vastutas Eesti Kirjandusmuuseumi selleaegne teadussekret\u00e4r Katrin Raid. Edaspidi on N\u00fcpli kevadkoolide organiseerimine olnud EKM teaduri Marin Laagi vedada, algusest peale on N\u00fcpli kevadkooli juures olnud ka EKM vanemteadur Sirje Olesk ja Rutt Hinrikus, asendamatud v\u00e4ikeses teamis on olnud Marika Liivam\u00e4gi, Janika Kronberg, Mart Velsker, Mart Orav, Kadri T\u00fc\u00fcr jt veljestolased.<\/p>\n\n\n\n