{"id":1043,"date":"2020-05-05T08:26:16","date_gmt":"2020-05-05T08:26:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1043"},"modified":"2020-05-05T08:26:17","modified_gmt":"2020-05-05T08:26:17","slug":"janek-kraavi-3","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/janek-kraavi-3\/","title":{"rendered":"Janek Kraavi"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">K\u00f5verate joonlaudade v\u00f5imalikkusest<\/h3>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\"><li>Kirjanduse ajaloo jutustamisel kasutatakse \u201eajaloolise tausta\u201d loomisel ajalugu tapeedina, mis k\u00f5iki surmani on \u00e4ra t\u00fc\u00fcdanud, mis on luitunud ja teinekord ka katkine. V\u00e4rvidest on eelistatud veripunane ja tuhmund sini-must-valge. See ehmatab kirjandusajaloo kirjutamisel ja lugemisel k\u00f5igepealt. Siin tekib kohe k\u00fcsimus, kas tekst on m\u00f5eldud lugejale v\u00f5i konstrueeritud laiemas t\u00e4henduses kultuurimonumendiks v\u00f5i muuseumiks, millel ju hoopis teised funktsioonid ja t\u00e4hendused.<\/li><li>Kirjanduse \u201eloo\u201d kirjutamine h\u00f5lmab endas eeldusena erinevat t\u00fc\u00fcpi totaalsust. Totaalsus omakorda v\u00f5ib olla nt mahuline ja ideoloogiline. P\u00fc\u00fcdeks on kirjutada v\u00f5imalikult k\u00f5iki detaile haarav, ammendav k\u00e4sitlus ja k\u00f5ik need detailid peaksid sobituma \u00fche v\u00f5i teise poliitilise v\u00f5i kirjandusteadusliku ideoloogiaga.<\/li><li>\u201eVana kooli\u201d kirjandusajaloo tegemise \u00fcheks m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatuks v\u00f5tteks on kordamine. Monument on iga kord samas kohas ja n\u00e4eb iga k\u00fclje pealt v\u00e4lja samasugune nagu viimasel korral. K\u00f5igepealt kordub ajalook\u00e4sitlus ja siis esteetikasse puutuv. Kuid seda korduse olemasolu varjatakse ja lastakse paista erinevusena.<\/li><li>Kirjandusloo jutustamise m\u00f5\u00f5duks on olnud meeter \u2013 lugu hinnatakse teaduslikku (positivistliku) etaloniga. Kas on v\u00f5imalik lugu, mida jutustab demeeter? Kas mitte kunagi l\u00f5ikuvate sirgete k\u00f5rval on alternatiivi?<\/li><li>Joonlaua j\u00e4rgi jutustatud lugude painutamiseks on mitmeid v\u00f5imalusi. Aga k\u00f5verate joonlaudade m\u00fc\u00fcgiletuleku eeldusteks on hea ajalootundmise ja kirjaoskuse k\u00f5rval ka fantaasia, mis seisneks julguses riskivalt m\u00f5elda. Fantaasiavaesel inimesel ei ole sellises jutustamise kontekstis oma teadmistega midagi peale hakata.<\/li><li>Kirjandusloo k\u00f5veralt disainimise v\u00f5imalusi on ju mitmeid. \u00dcks k\u00f5ige levinum on mingi perioodi anal\u00fc\u00fcsimine teemade kaupa: ehk me valime teemad, mis on nt ajaloonarratiivi seisukohalt olulised ja vaatame nende esitamist kirjanike teostes antud perioodil. Kuidas needsamad ajalooliselt v\u00f5i ajastu vaimu m\u00e4\u00e4ravad kesksed ja ka k\u00f5rvalej\u00e4etud teemad m\u00e4\u00e4ravad luule paatost v\u00f5i tegelaste kujutamise viise v\u00f5i kirjelduste keskmeid? Heaks n\u00e4iteks on siin Herbert Salu raamat \u201eKuhu p\u00e4ike ei paista\u201c. See on \u00fcks teistmoodi vildepilt, mille meetodiks nt foucault\u2019lik positivism.<\/li><li>K\u00f5ver kirjanduslugu ei pruugi hoolida ka kirjanduse sees kehtestunud mitmesugustest hierarhiatest. Nt proosasisene \u017eanriline eraldamine. Kui me sellisel moel kirjanduse kaudu ajalugu ja kirjanduslugu jutustame, siis on \u00fchtmoodi k\u00f5nekad nii Jaan Kross kui Eno Raud. Praegu on see k\u00f5ik eraldatud p\u00e4riskirjanduseks ja marginaaltekstideks.<\/li><li>J\u00e4tkub\u2026<\/li><\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5verate joonlaudade v\u00f5imalikkusest Kirjanduse ajaloo jutustamisel kasutatakse \u201eajaloolise tausta\u201d loomisel ajalugu tapeedina, mis k\u00f5iki surmani on \u00e4ra t\u00fc\u00fcdanud, mis on luitunud ja teinekord ka katkine. V\u00e4rvidest on eelistatud veripunane ja tuhmund sini-must-valge. See ehmatab kirjandusajaloo kirjutamisel ja lugemisel k\u00f5igepealt. Siin tekib kohe k\u00fcsimus, kas tekst on m\u00f5eldud lugejale v\u00f5i konstrueeritud laiemas t\u00e4henduses kultuurimonumendiks v\u00f5i muuseumiks, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,78,77],"tags":[],"class_list":["post-1043","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xv-xxiii-kevadkool-2007","category-xv-xxiii-kevadkool-2007"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1043","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1043"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1043\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1044,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1043\/revisions\/1044"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1043"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1043"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1043"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}