{"id":1047,"date":"2020-05-05T08:27:26","date_gmt":"2020-05-05T08:27:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1047"},"modified":"2020-05-05T08:27:28","modified_gmt":"2020-05-05T08:27:28","slug":"mart-velsker","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/mart-velsker\/","title":{"rendered":"Mart Velsker"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kolmek\u00fcmnendad kuuek\u00fcmnendatel. Esialgseid h\u00fcpoteese ja j\u00e4reldusi<\/h3>\n\n\n\n<p>Metatekstide avaldamisaeg ja -tingimused m\u00f5jutavad kirjandusloo konstrueerimist. Antud juhul on p\u00f5hiliseks huviks see, kuidas kuuek\u00fcmnendate kriitika ja teadus t\u00f5lgendavad kolmek\u00fcmnendate eesti kirjandust. Konkreetne materjal v\u00f5iks anda ainet \u00fcldisteks j\u00e4reldusteks nende strateegiate kohta, mida rakendatakse eeltsenseeritavas kultuuris, aga m\u00f5nikord (enamv\u00e4hem) tsensuurivabadeski tingimustes.<\/p>\n\n\n\n<p>Ideoloogilise kontrolli puhul sunnitakse t\u00f5lgendajat selgemalt valima positsiooni, kas ta on kirjanduse (ehk siis konkreetse kirjaniku, teose) \u201epoolt\u201d v\u00f5i \u201evastu\u201d. Kui vastu, siis v\u00f5ib oodata kriitiku r\u00fcnnakut, kui poolt, siis teistsuguseid t\u00f5lgendusi. Kolmek\u00fcmnendate kirjanduse otsest r\u00fcndamist kuuek\u00fcmnendate kriitikas on suhteliselt v\u00e4he. Suured arvete\u00f5iendused l\u00e4himinevikuga olid olnud 10 \u2013 20 aastat varem ning n\u00fc\u00fcd tegeleti pigem kirjanduse p\u00e4\u00e4stmisega hukkam\u00f5istjate k\u00e4est.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4\u00e4stmisaktsioonis on kaks keskset strateegiat, mida v\u00f5iks nimetada konstruktiivseks vaikimiseks ja demagoogiliseks diskuteerimiseks. Vaikitakse ebamugavatest asjadest ja polemiseeritakse seniste t\u00f5lgendustega, m\u00f5lemat l\u00e4henemisviisi rakendatakse teadmisega, et k\u00f5ike kontrollib tsensuur.<\/p>\n\n\n\n<p>Nende kesksete v\u00f5imaluste raames rakendatakse mitmeid v\u00f5tteid, neist paistavad iseloomulikud olevat j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>\u00dcksiku eelistamine \u00fcldisele. Tendents on oluline, kuid toimib lisaklauslitega, sest sageli t\u00e4hendab see kirjandusloo \u00fcldmudelite asendamist autorikesksete k\u00e4sitlustega. Nii muutub ka tavaliseks kirjandusloo \u00fclesehitamine nn suurtele vaaladele (F. Tuglas, A. H. Tammsaare, J. Semper jmt).<\/li><li>\u00dcldiste t\u00f5lgendusmudelite revideerimine. K\u00f5ige iseloomulikum on siin see, et kirjanduslooliste mudelite ebamugavad l\u00e4htekohad asendatakse mugavamatega (n\u00e4iteks r\u00e4\u00e4gitakse v\u00e4he antoloogiast \u201eArbujad\u201d, aga palju ajakirjast Looming).<\/li><li>Jaatuseni j\u00f5udmine eituse kaudu. Tavaliselt t\u00e4hendab see nende n\u00e4htuste loetlemist, millele kirjanik vastandub. Kui selles loetelus on omaaegne riigiv\u00f5im ja fa\u0161ism, siis on sellega ka \u00fchtlasi t\u00f5detud, et antud kirjaniku loomingut v\u00f5ib jaatada. Jaatamine eituse kaudu toimub ka teistes vormides, eriti huvitavad on ohverdamisrituaalid. N\u00e4iteks peetakse vajalikuks n\u00f5ukogudeaegsetes kodumaistes metatekstides ohvriks tuua Ants Oras \u2013 selleks, et ohvri abiga asetada paremasse valgusse antoloogias \u201eArbujad\u201d esinenud luuletajad.<\/li><li>P\u00fc\u00fctakse konstrueerida arusaam kirjaniku \u201e\u00f5igest\u201d arengust. On ka \u00fcksikuid autoreid, kelle puhul see ei \u00f5nnestu (Henrik Visnapuu jmt), kuid \u201e\u00f5igesti\u201d arenejaid on tunduvalt rohkem.<\/li><\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kolmek\u00fcmnendad kuuek\u00fcmnendatel. Esialgseid h\u00fcpoteese ja j\u00e4reldusi Metatekstide avaldamisaeg ja -tingimused m\u00f5jutavad kirjandusloo konstrueerimist. Antud juhul on p\u00f5hiliseks huviks see, kuidas kuuek\u00fcmnendate kriitika ja teadus t\u00f5lgendavad kolmek\u00fcmnendate eesti kirjandust. Konkreetne materjal v\u00f5iks anda ainet \u00fcldisteks j\u00e4reldusteks nende strateegiate kohta, mida rakendatakse eeltsenseeritavas kultuuris, aga m\u00f5nikord (enamv\u00e4hem) tsensuurivabadeski tingimustes. Ideoloogilise kontrolli puhul sunnitakse t\u00f5lgendajat selgemalt valima positsiooni, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,78,77],"tags":[],"class_list":["post-1047","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xv-xxiii-kevadkool-2007","category-xv-xxiii-kevadkool-2007"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1047","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1047"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1047\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1048,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1047\/revisions\/1048"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1047"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1047"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1047"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}