T\u00f5ukudes kevadkooli seekordsest peateemast \u2013 kuidas jutustada kirjanduse ajalugu? \u2013 vaatlen oma ettekandes eesti kirjandusajaloo ja ajalookirjutuse omavahelist suhet. Keskendudes eelk\u00f5ige eesti kirjandus\/ajaloo vanema perioodi representeerimisele kummagi distsipliini t\u00fcvinarratiivides, vaatlen esmalt selle suhte kujunemise ajaloo j\u00f5ujooni, teiseks aga selle praegust seisu ja vahekorda. Kokkuv\u00f5tvalt v\u00e4idan, et hetkel seisab kumbki valdkond silmitsi sarnaste probleemide ja \u00fclesannetega, aga \u00fchtlasi sedagi, et nii eesti kirjandusajaloos kui ajalookirjutuses praegusajal k\u00e4imasolevad uute t\u00f5lgenduste ning uute \u201clugude\u201d resp. \u201cloolisuse\u201d otsingud k\u00e4tkevad endas potentsiaali avaldada vastastikku v\u00e4gagi viljastavat m\u00f5ju \u2013 mis on aga hetkel veel suuresti kasutamata. Seega soovin oma ettekandega k\u00e4esoleva seminari raames \u00fchtlasi tekitada arutelu selle \u00fcle, millist kasu v\u00f5iks olla uuel kirjandusajalool uuest ajalookirjutusest ja vastupidi, millist kasu v\u00f5iks olla uuel ajalookirjutusel uuest kirjandusajaloost?<\/p>\n\n\n\n
Esmajoones on kummagi valdkonna praegu paljuski sarnased probleemid k\u00e4tketud juba nende kujunemislukku, mil nii eesti kirjandusajalugu kui ajalookirjutus s\u00fcndisid ja said kantud \u201cnoore\u201d v\u00f5i \u201cuue\u201d rahva traditsiooni leiutamise taagast. Nii nagu eesti ajalookirjutus on olnud loomuldasa eelk\u00f5ige traditsiooni (re)konstrueeriv, nii on ka eesti kirjanduslugu olnud eelk\u00f5ige eesti kirjanduse konstruktsioon, mitte selle sotsiokultuuriline ajalugu. L\u00e4hte\u00fclesandesse sissekirjutatud \u201coma\u201d ja \u201cv\u00f5\u00f5ra\u201d vastandusest tingituna on kumbki \u201clugu\u201d opereerinud sama p\u00f5hiprobleemiga: k\u00fcsides, mis on eesti kirjandus\/ajalugu, ei ole siin veelahe m\u00e4\u00e4ratletud mitte maiskondlikult, vaid on selle asemel asutud konstrueerima eesti kirjanduse ja eesti ajaloo \u2013 nagu ka nende legitiimsete allikate \u2013 piire.<\/p>\n\n\n\n
Teiseks v\u00f5ib v\u00e4ita, et toonasesse traditsiooni leiutamise hetke on \u00fchtlasi k\u00e4tketud kummagi distsipliini omavahelise suhte pingelisus. \u00dchelt poolt v\u00f5iks isegi v\u00e4ita, et sellest hetkest peale on kirjandus avaldanud ajaloo(kirjutusele) rohkem m\u00f5ju kui ajalookirjutus kirjandus(aja)loole. Teiselt poolt aga, vaadeldes ajaloo ja kirjandusloo omavahelist suhet \u2013 ajaloo (\u00e4ra)kasutamist kirjandus(aja)lugudes ja kirjanduse (\u00e4ra)kasutamist ajalookirjutuses \u2013, tuleb t\u00f5deda, et nende vastastikune m\u00f5ju on suuresti olnud peidetud. Kas v\u00f5ime aga v\u00e4ita, et selle varjatud pinge toobki sisse t\u00f5siasi, et \u00e4rkamisajast peale on eesti ajalookirjutust ja -m\u00e4lu struktureerivad leit-motiivid loodud suuresti just ilukirjanduses?<\/p>\n\n\n\n
Seega v\u00e4idan kokkuv\u00f5tvalt, et praeguselgi hetkel, mil eesti ajaloom\u00e4lu v\u00f5iks nimetada pigem kirjanduslikuks, oleks lahenduseks eesti ajaloo kirjandusajaloolise \u201cvormi saladuse\u201d paljastamine ja selle m\u00f5ju j\u00e4rjepidev tunnustamine \u2013 mis \u00fchtlasi integreeriks kirjandusajaloo senisest tihedamalt ajalookirjutusse ja vastupidi. Niisiis, kas kirjandus(aja)lugu peaks olema ajaloolisem ja ajalugu oma kirjanduslikust konstrueeritusest teadlikum?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kirjandus(aja)looline Eesti T\u00f5ukudes kevadkooli seekordsest peateemast \u2013 kuidas jutustada kirjanduse ajalugu? \u2013 vaatlen oma ettekandes eesti kirjandusajaloo ja ajalookirjutuse omavahelist suhet. Keskendudes eelk\u00f5ige eesti kirjandus\/ajaloo vanema perioodi representeerimisele kummagi distsipliini t\u00fcvinarratiivides, vaatlen esmalt selle suhte kujunemise ajaloo j\u00f5ujooni, teiseks aga selle praegust seisu ja vahekorda. Kokkuv\u00f5tvalt v\u00e4idan, et hetkel seisab kumbki valdkond silmitsi sarnaste probleemide […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,78,77],"tags":[],"class_list":["post-1049","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xv-xxiii-kevadkool-2007","category-xv-xxiii-kevadkool-2007"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1049","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1049"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1049\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1050,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1049\/revisions\/1050"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1049"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1049"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1049"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}