{"id":1110,"date":"2020-05-05T08:48:33","date_gmt":"2020-05-05T08:48:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1110"},"modified":"2020-05-05T08:48:34","modified_gmt":"2020-05-05T08:48:34","slug":"aarne-ruben","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/aarne-ruben\/","title":{"rendered":"Aarne Ruben"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Andrus Kivir\u00e4hk ja Trevli Bertel: maagilise realismi koodist<\/h3>\n\n\n\n<p><strong>TL\u00dc<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Minu ettekanne k\u00f5neleb 1694. aastal Tallinna linnusekohtus surma m\u00f5istetud n\u00f5ia Trevli Berteli sobivusest Andrus Kivir\u00e4ha teosesse \u201cMees, kes teadis ussis\u00f5nu\u201d, mida v\u00f5ib \u00f5igusega nimetada Eesti paganausu kaasaegseks piibliks. \u201cUssis\u00f5nade\u201d suurimad s\u00fcgavused on alles avastamisel ja kedagi ei tohiks segada teoses lugejat varitsev ateistlik sallimatus.<\/p>\n\n\n\n<p>Trevli Bertel sattus elama aega, mil keskaegne piiripealne groteskinali oli juba asendumas modernse dilemmaga on naljakas\/ei ole naljakas. T\u00e4nap\u00e4eval ei saa me j\u00e4tta muigamata tegelase \u00fcle, kes istub metsas troonil ja keda tulevad kummardama kolm talupoega, \u00fchel neist pealegi kaasas Zn\u00fcbswurm. Kummaline k\u00fcll, aga kirjanik Kivir\u00e4hk on loonud sama maailma, mis kunagi on eksisteerinudki, seega maagiline realism on ikka t\u00f5esti realism.<\/p>\n\n\n\n<p>Loomulikult ei saanud Kivir\u00e4hk veel teada sellise selli tegemistest, kes t\u00e4pselt \u201cUssis\u00f5nadesse\u201d mahuks, sest Trevli Bertelist on seni paar rida kirjutanud ajaloolane Maia Madar \u201cReligiooni ja ateismi ajaloost Eestis\u201d (1987), kuid l\u00f5pliku selguse saab Trevli Bertelit \u00fcmbritsevast maailmast siis, kui lugeda kohtus tema kohta koostatud \u00fclekuulamise protokolli. Kahtlen s\u00fcgavalt, kas TB oli ikka olemas, sest ajalugu on lahustanud tema n\u00e4o t\u00e4pselt samuti nagu T\u00f5nism\u00e4elegi maetud kaotasid j\u00e4rjest peale tulevate p\u00f5lvkondade silmis oma tegeliku n\u00e4o ja muutusid l\u00f5puks pronkss\u00f5duri-n\u00e4oliseks. Tuleks r\u00f5hutada, et ajalugu on lineaarne, m\u00fc\u00fct on tsirkulaarne.<\/p>\n\n\n\n<p>Leemeti ja ussis\u00f5nade maailm oli k\u00fcll v\u00e4lja m\u00f5eldud, kuid oskuslikult loosse p\u00f5imitud m\u00fc\u00fcdid teevad selle kvaasiajalooliseks. M\u00fc\u00fcdi elementide asetus kirjalikes allikates ja p\u00e4rimustes viitab sellele, et tegelikult on Jeesus, vastupidiselt meie rahvakirjaniku arvamusele, alati olnud osa maausulisest surnute ja esivanemate vaimude panteonist, selle teadasaamiseks tuleb vaid teha \u00f5igeid j\u00e4reldusi Boriss Uspenski kultuurisemiootika raamatust, mis ilmunud tema \u201cValitud teoste\u201d osana. V\u00e4ga j\u00e4medates joontes v\u00f5ib \u00f6elda, et Jeesus tegelikult oligi meie esivanem ja selle teadmise valgusel on v\u00f5imalik ka \u201cUssis\u00f5nu\u201d paremini dekonstrueerida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Andrus Kivir\u00e4hk ja Trevli Bertel: maagilise realismi koodist TL\u00dc Minu ettekanne k\u00f5neleb 1694. aastal Tallinna linnusekohtus surma m\u00f5istetud n\u00f5ia Trevli Berteli sobivusest Andrus Kivir\u00e4ha teosesse \u201cMees, kes teadis ussis\u00f5nu\u201d, mida v\u00f5ib \u00f5igusega nimetada Eesti paganausu kaasaegseks piibliks. \u201cUssis\u00f5nade\u201d suurimad s\u00fcgavused on alles avastamisel ja kedagi ei tohiks segada teoses lugejat varitsev ateistlik sallimatus. Trevli Bertel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,80,79],"tags":[],"class_list":["post-1110","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvi-xxiv-kevadkool-2009","category-xvi-xxiv-kevadkool-2009"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1110","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1110"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1110\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1111,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1110\/revisions\/1111"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1110"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1110"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1110"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}