T\u00dc<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kirjandusauhinnad ei ole kirjandusloos enamasti leidnud suuremat t\u00e4helepanu: kirjandusajaloolistes \u00fclevaadetes k\u00e4sitletakse neid eelk\u00f5ige \u00e4\u00e4rem\u00e4rkusena, v\u00e4rvika lisadetailina ajastu kokkuv\u00f5tetes v\u00f5i autorite elulugudes. Ka kirjandusteaduse v\u00f5i -teooria uurimisobjektina leiavad nad m\u00e4rkimist tavaliselt mitmete muude teemade raames: kirjanduse \u00fcldise hindamise, kirjanduskriitilise hinnangu, kirjanduskaanoni kujunemise ja kirjandusliku v\u00e4\u00e4rtuse kontekstis.<\/p>\n\n\n\n Kirjandusauhindu v\u00f5ib vaadelda kui \u00fchte etappi j\u00e4rjest \u00fcldistavamas hinnangute andmise ja kirjanduskaanoni kujunemise loos, mis algab esimestest kirjanduskriitilistest artiklitest p\u00e4rast teose esmailmumist kuni \u00fcldise k\u00e4sitluseni kirjanduslugudes, \u00f5pikutes ja ents\u00fcklopeediates. Kirjanduse auhindamine erineb enamikest hindamisotsustustest just k\u00f5rge institutsionaliseerituse, spetsialiseerituse ja teadvustatuse poolest.<\/p>\n\n\n\n V\u00f5rdlemaks kirjandusauhindade (aja)lugu \u00fcldise kirjanduslooga, on ettekandes vaatluse alla v\u00f5etud Eesti 20. sajandi alguse kirjandusauhinnad: Eesti Kirjanduse Seltsi auhindamised aastatel 1908\u20131913 ning Riigivanema\/Vabariigi Presidendi kirjandusauhinnad aastatel 1934\u20131940. Kuidas on muutunud auhinnav\u00f5itjate koht kirjandusloos l\u00e4bi aastate alates aasta kirjandus\u00fclevaadetest kuni kirjandusajalooliste kokkuv\u00f5teteni? Kuidas on muutunud hinnangud, esilet\u00f5stetud teosed, milline roll on olnud konkreetsetel hindajatel?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kirjandusauhindade (aja)lugu vs. kirjanduslugu T\u00dc Kirjandusauhinnad ei ole kirjandusloos enamasti leidnud suuremat t\u00e4helepanu: kirjandusajaloolistes \u00fclevaadetes k\u00e4sitletakse neid eelk\u00f5ige \u00e4\u00e4rem\u00e4rkusena, v\u00e4rvika lisadetailina ajastu kokkuv\u00f5tetes v\u00f5i autorite elulugudes. Ka kirjandusteaduse v\u00f5i -teooria uurimisobjektina leiavad nad m\u00e4rkimist tavaliselt mitmete muude teemade raames: kirjanduse \u00fcldise hindamise, kirjanduskriitilise hinnangu, kirjanduskaanoni kujunemise ja kirjandusliku v\u00e4\u00e4rtuse kontekstis. Kirjandusauhindu v\u00f5ib vaadelda kui \u00fchte […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,80,79],"tags":[],"class_list":["post-1112","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvi-xxiv-kevadkool-2009","category-xvi-xxiv-kevadkool-2009"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1112","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1112"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1112\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1113,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1112\/revisions\/1113"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1112"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1112"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1112"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}