T\u00dc<\/strong><\/p>\n\n\n\n Luuleteel<\/p>\n\n\n\n Ma luule k\u00f5rgusesse tahtsin j\u00f5uda,<\/p>\n\n\n\n mul oli armas ka ta s\u00fcgavus\u2026<\/p>\n\n\n\n Ta saladuste-maale p\u00fc\u00fcdsin s\u00f5uda,<\/p>\n\n\n\n mul saatja puudus \u2013 puudus geenius\u2026<\/p>\n\n\n\n Nii \u00fcksi r\u00e4nnates hing tundis p\u00f5uda,<\/p>\n\n\n\n teel mitu kord mind piinas v\u00e4simus.<\/p>\n\n\n\n Ju vahest tahtsin teistelt otsust n\u00f5uda:<\/p>\n\n\n\n ehk on mu vaev k\u00f5ik t\u00fchi jampsimus?<\/p>\n\n\n\n N\u00fc\u00fcd s\u00f5ba silmas, kortsud juba laugel\u2026<\/p>\n\n\n\n Kui kerjaja all trepi astmetel<\/p>\n\n\n\n ma kuulan, kuidas teised \u00fcles l\u00e4evad\u2026<\/p>\n\n\n\n See p\u00fchapaik, nii \u00f5hkab hing, on kaugel,<\/p>\n\n\n\n kust luule paistab oma t\u00e4iusel!<\/p>\n\n\n\n Ta ilu selginenud silmad n\u00e4evad.<\/p>\n\n\n\n (Jakob Liiv, Luuleteel, 1900)<\/p>\n\n\n\n \u201eMu wend Juhan oli auahne, t a h t i s kirjanik olla, a g a m i n a e i o l e s e d a t a h t n u d. Olen kirjutanud oma laulud ainult selleks, et kirjutada. Ehk tarwitades piiblis\u00f5nu \u2013 Jumalast k\u00fclge loodud luuletamise haiguse p\u00e4rast.\u201d<\/p>\n\n\n\n (Eh., K. Jakob Liiwi k\u00fclastamas. \u201eMina ei ole oma t\u00f6id sulepea otsast imenud\u201d. Intervjuu. \u2013 Postimees 1928, nr 232, 27. aug, lk 4)<\/p>\n\n\n\n \u201eJakob Liivi l\u00fc\u00fcrikas peegelduvad k\u00fcllalt ilmekalt toonase luule sisulise ja kunstilise uuenemise keerukus ja vastuolud, ka kirjutajate k\u00fc\u00fcndimatus valitsevast voolust \u00fcle saada. Teiselt poolt on J. Liiv aga antud perioodi vormikindlamaid luuletajaid (kirjutanud sonette jm).\u201d <\/p>\n\n\n\n (Ants J\u00e4rv. Esiajast 20. sajandini. \u2013 Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001.Lk 114)<\/p>\n\n\n\n Ettekanne keskendub m\u00f5ningatele k\u00fcsimustele, mis on tekkinud Jakob Liivi luulet lugedes ja selle senist retseptsiooni anal\u00fc\u00fcsides. Kuidas on v\u00f5imalik, et autor, kes ei pretendeerinud olema kirjanik, kellel ei peatu esimene tr\u00fckki j\u00f5udnud eesti kirjanduslugu (K. A. Hermann 1898) ja kelle l\u00fc\u00fcrikale hinnangu andmisega on ettevaatlik viimane, avaldas oma eluajal ometi \u00fcle 30 erineva teose, sh luulekogusid tiraa\u017eiga 1000\u20132000 eksemplari pluss kordustr\u00fckid? Mis tegi tema luule populaarseks? Vastuseid nendele k\u00fcsimustele p\u00fc\u00fcan leida Liivi kaasaegsest kirjanduslikust ajakirjandusest. Liivi luule kriitikast t\u00f5usevad esile v\u00f5imalikud m\u00e4rks\u00f5nad, mille abil l\u00e4heneda kogu eesti hilis\u00e4rkamisaegsele luulele: autori isiku kohalolu kirjanduselus, ainese valik (mida m\u00f5jutavad autori vabadus, tsensuuri surve ja lugeja ootused), teose funktsioonid, teose kunstilised kriteeriumid. P\u00e4evakriitika abil omaaegset muutuvat kirjanduslikku ootushorisonti (H. R. Jauss) rekonstrueerides selgub, et s\u00fcndmuse kui kirjandusajaloolise fakti (ikka Jauss) t\u00e4hendus on kaasajas ja kroonikute t\u00f5lgenduses erinev. Ilmsiks tulevad j\u00e4rjekordsed k\u00e4\u00e4rid \u201ekirjandusloo\u201d ja \u201ekirjandusajaloo\u201d vahel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Paradoksid hilis\u00e4rkamisaegse eesti luule retseptsioonis Jakob Liivi n\u00e4itel T\u00dc Luuleteel Ma luule k\u00f5rgusesse tahtsin j\u00f5uda, mul oli armas ka ta s\u00fcgavus\u2026 Ta saladuste-maale p\u00fc\u00fcdsin s\u00f5uda, mul saatja puudus \u2013 puudus geenius\u2026 Nii \u00fcksi r\u00e4nnates hing tundis p\u00f5uda, teel mitu kord mind piinas v\u00e4simus. Ju vahest tahtsin teistelt otsust n\u00f5uda: ehk on mu vaev k\u00f5ik t\u00fchi […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,80,79],"tags":[],"class_list":["post-1114","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvi-xxiv-kevadkool-2009","category-xvi-xxiv-kevadkool-2009"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1114"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1114\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1115,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1114\/revisions\/1115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}