TL\u00dc<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eesti oma linn on 19. sajandi l\u00f5pust algav n\u00e4htus. Sellesse perioodi paigutub ka omakultuuri loomine ja lahvatamine, p\u00fc\u00fcd hariduse poole, eneseteostus sf\u00e4\u00e4rides, kus see varem oli v\u00f5imatu. Siia kuulub ka omakeelse kirjanduse kasv ja muutumine, algup\u00e4rase eesti kirjanduse tekkimine, mis k\u00e4sitleb just oma maa ja rahva lugu v\u00f5\u00f5raste eeskujude asemel. Tollane linn omandas uue t\u00e4henduse nii linna tulnud eestlastele kui ka vanadele linnaseisustele. Linnarahvastik kasvas arvult, samas s\u00fcmboliseeris linna enda teisenemist ka m\u00fc\u00fcride ja v\u00e4ravate lammutamine.<\/p>\n\n\n\n Algup\u00e4rane kirjandus hakkas kujutama v\u00e4rskelt vana linna asemele tekkivat uut linna, oma linna kogu selle muutumises. Selles hakati tahes-tahtmata looma ka ideaallinna, korrastama seda, mis eksisteeris tegelikkuses. Maa oli agraarmaa ja sellele, talupoja isamaale, toetuti ideeliselt.<\/p>\n\n\n\n Pakun siinkohal 19. sajandi l\u00f5puaastate eesti linnakirjandust vaadeldes v\u00e4lja, et kirjandus v\u00f5is toimida omalaadse siduva ja lepitava narratiivina. Linn on kahtlemata keskkond, kuhu 19. sajandi l\u00f5pu eestlane satub ja ka sellest kirjutamise eelduseks hakkab olema see, et linna tuntakse. Esimesed linnakeskkonna kirjeldused on kompavad ning selleni, et linnast saab omaette tegelane, linlik ja n\u00e4rviline keskkond, millest kirjutavad v\u00e4ga paljud, on veel pikk maa. Ent linn on neis raamatuis olemas keskkonnana, mille kujutamiseks hakatakse otsima selleks sobivaid vahendeid. Oluline neis kirjeldustes on kirjaniku maailman\u00e4gemise viis.<\/p>\n\n\n\n Vaatlen oma ettekandes, kuidas kujutas linna Elisabeth Aspe, 19. sajandi l\u00f5pu proosakirjanik, oma jutustustes \u201eKasu\u00f5de\u201c (1887), \u201eEnnosaare Ain\u201c (1888) ja \u201eAnna Dorothea\u201c (1891) ning v\u00f5rdlen tema linna m\u00f5nede tema kaasaegsete (M. P\u00f5dder, L. Suburg, E. Bornh\u00f6he, E. Vilde, J. Liphart) omaga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Elisabeth Aspe ja teised linna eelkajad eesti kirjanduses aastail 1870\u20131890 TL\u00dc Eesti oma linn on 19. sajandi l\u00f5pust algav n\u00e4htus. Sellesse perioodi paigutub ka omakultuuri loomine ja lahvatamine, p\u00fc\u00fcd hariduse poole, eneseteostus sf\u00e4\u00e4rides, kus see varem oli v\u00f5imatu. Siia kuulub ka omakeelse kirjanduse kasv ja muutumine, algup\u00e4rase eesti kirjanduse tekkimine, mis k\u00e4sitleb just oma maa […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,80,79],"tags":[],"class_list":["post-1116","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvi-xxiv-kevadkool-2009","category-xvi-xxiv-kevadkool-2009"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1116","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1116"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1116\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1117,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1116\/revisions\/1117"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1116"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1116"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1116"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}