TL\u00dc<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ettekandes v\u00f5etakse vaatluse alla \u00fche kirjanduse \u00e4\u00e4realadele t\u00f5rjutud n\u00e4htuse \u2013 lastekirjanduse \u2013 ajalookirjutuse k\u00fcsimused. Konkreetsemalt arutletakse Eesti \/eesti lastekirjanduse geneesi ja historiograafia \u00fcle. Eesti lastekirjanduse ajalugu on kirja pandud n\u00f5ukogude perioodil v\u00f5i selle mentaliteediloolises kontekstis (vt S\u00f6\u00f6t 1969, EKA 1965\u20131991, J\u00e4rv 1989, Jaaksoo 1989, Krusten 1995). See on oma p\u00f5hihoiakutelt v\u00e4\u00e4rtushinnanguline (lastekirjandusena k\u00e4sitletakse t\u00e4iskasvanute poolt lastele loodud p\u00fcsiv\u00e4\u00e4rtusega ilukirjandustekste), rahvuse-, maa- ja keelekeskne (eesti lastekirjanduseks peetakse eestlaste poolt eesti keeles ja valdavalt Eestimaal alates 19. saj teisest poolest loodud kirjandust) ning biograafilis-deskriptiivne (keskendub \u201esuurte\u201d autorite loomingule). Arvestades viimastel k\u00fcmnenditel humanitaarteadustes toimunud p\u00f6\u00f6rdeid, samuti postkoloniaalset v\u00f5i kultuuri\u00fclekande teooriat, kirjandussotsioloogiat ja t\u00f5lketeaduste arengut on meie lastekirjanduse ajalugu v\u00f5imalik kirjutada ka teistsugustelt alustelt, avardades oluliselt selle piire nii ajalises, maiskondlikus, keelelises, rahvuslikus, diskursiivses kui ka \u017eanrilises m\u00f5ttes. Ettekandes arutletakse Eesti\/eesti lastekirjanduse ajalookirjutuse v\u00f5imaluste \u00fcle, kusjuures vaatluse all on kaks suuremat kontseptsiooni.<\/p>\n\n\n\n \u00dchelt poolt tegeldakse n-\u00f6 keele, maa ja vere k\u00fcsimusega ehk vaagitakse, kas ei peaks Eesti\/eesti lastekirjanduse historiograafiasse senisest enam kaasama ajaloolisel Eesti- ja Liivimaal elanud ning lastele kirjutanud (balti)saksa autorite tekste, aga ka siinmail s\u00fcndinud ladina- vm keelset lastele m\u00f5eldud kirjandust. Kas muukeelne, kuid ajaloolisel Eesti- ja Liivimaal s\u00fcndinud lastekirjandus v\u00f5iks olla Eesti\/eesti lastekirjanduse osa? Kui l\u00e4htuda Eesti\/eesti lastekirjanduse ajalookirjutuses eestikeelsuse p\u00f5him\u00f5ttest, siis tuleks arvestada, et v\u00e4hemalt kuni 19. sajandi l\u00f5puni ja tegelikult veel kauemgi olid eestikeelsed lastelood peaasjalikult t\u00f5lkemugandused saksa keelest ja niinimetatud riigisaksa autorite loomingust. Seega peaksime niikuinii r\u00e4\u00e4kima eesti lastekirjanduse v\u00f5\u00f5rastest juurtest, selle germaani (?) v\u00f5i hoopis euroopa (?) vaimust kantud maailmavaatelisest ja v\u00e4\u00e4rtushinnangulisest alusp\u00f5hjast. Mil m\u00e4\u00e4ral tuleks Eesti\/eesti lastekirjanduse ajalookirjutuses arvestada tekstide t\u00f5lkelisusega ning avardada \u017eanri- ja diskursuse piire lastekirjanduse historiograafias, s.t kaasata sellesse religioossed, \u00fcldpedagoogilised jm tekstid ning l\u00e4htuda kirjanduse sotsiaalajaloolisest kontekstist, k.a kirjanduse sotsiaals\u00fcsteemi arengutest (seosev\u00f5rgustikust, mille osadeks on autor-kirjastaja-levitaja-lugeja). Millises omavahelises s\u00f5ltuvuses on kooliv\u00f5rgu ja lastekirjanduse areng? Millised olid Baltimaade peremudelid ja nende roll laste kasvatamisel ning laste lugemisharjumuste kujundamisel? Millised olid lapse- ja lapsep\u00f5lvekontseptsioonid siinmail alates valgustusajast, mil lastekirjandus n-\u00f6 s\u00fcndis? Kuidas arenes Baltimaadel kirjastamine, lugemisseltside- ja \u00fchingute, laenuraamatukogude ning raamatukaupluste s\u00fcsteem, mis on otseselt m\u00f5jutanud ka lastekirjanduse arengut?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti lastekirjanduse ajalookirjutuse probleeme TL\u00dc Ettekandes v\u00f5etakse vaatluse alla \u00fche kirjanduse \u00e4\u00e4realadele t\u00f5rjutud n\u00e4htuse \u2013 lastekirjanduse \u2013 ajalookirjutuse k\u00fcsimused. Konkreetsemalt arutletakse Eesti \/eesti lastekirjanduse geneesi ja historiograafia \u00fcle. Eesti lastekirjanduse ajalugu on kirja pandud n\u00f5ukogude perioodil v\u00f5i selle mentaliteediloolises kontekstis (vt S\u00f6\u00f6t 1969, EKA 1965\u20131991, J\u00e4rv 1989, Jaaksoo 1989, Krusten 1995). See on oma p\u00f5hihoiakutelt […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,80,79],"tags":[],"class_list":["post-1137","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvi-xxiv-kevadkool-2009","category-xvi-xxiv-kevadkool-2009"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1137"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1137\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1138,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1137\/revisions\/1138"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1137"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1137"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}