T\u00dc\/T\u00dcR<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00d5petatud Eesti Seltsi 19 asutajaliikme hulgas olid 1838. aastal ka eestlased F. R. Faehlmann, D. H. J\u00fcrgenson ja C. Chr. Masing, j\u00e4rgmisel aastal \u00fchines seltsiga F. R. Kreutzwald. Seltsi eesm\u00e4rgi \u201eedendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ja eestlaste poolt asustatud maast\u201d elluviimise nimel t\u00f6\u00f6tasid esialgu koos nii eestlased kui ka estofiilidest sakslased. Koosolekutest kirjutati n\u00e4dalalehes Inland ja esialgu oli autoriks J\u00fcrgenson. Kaugemal elavate liikmete jaoks oodatud \u00fclevaated lahkarvamusi ei tekitanud \u2013 k\u00fcllap kirjeldati toimunut objektiivselt. 19. sajandi teisel poolel s\u00fcvenenud sakslaste ja eestlaste vahelised vastuolud ja seltsi eesm\u00e4rkide erinev m\u00f5istmine t\u00f5id kaasa erinevused saksa- ja eestikeelsetes ajalehtedes ilmunud koosolekute \u00fclevaadetes. Ka protokollidesse, mis ilmusid n\u00fc\u00fcd \u00d5ESi aastaraamatutes (\u201eSitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft\u201c, ilmus aastast 1861), ei kantud enam k\u00f5ike toimunut. Vaidlustest ja s\u00f5nav\u00f5ttudest on j\u00e4reltulevatele p\u00f5lvedele j\u00e4\u00e4nud sageli ainuke j\u00e4lg ajaleheartiklites, kirjavahetustes. Vastuolude teravnedes p\u00fc\u00fcdsid nii m\u00f5nigi kord sakslased eestlaste poolt seltsis tehtud maha vaikida.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgnevalt kahest s\u00fcndmusest, mille puhul ametlikus protokollis vaid napid teated. 1882. aasta maikuu koosolekul r\u00e4\u00e4giti eesti professuuri loomise v\u00f5imalikkusest ja vajadusest Tartu \u00dclikoolis. Aastaraamatus on vaid m\u00f5ned read: antud k\u00fcsimuses tekkis diskussioon, kus v\u00f5tsid s\u00f5na Kreutzwald, M. Veske, L. Stieda, K. Masing. Kreutzwaldi s\u00f5nav\u00f5tust kirjutas Neue D\u00f6rptsche Zeitung ilmselt liialdusega: Kreutzwald olevat r\u00e4\u00e4kinud kaasaegse eesti kirjanduse puudumisest, et eesti kirjanduses on toimunud tagasiminek ja raamatukogu t\u00e4idavad kahtlase v\u00e4\u00e4rtusega t\u00f5lked. Ka olevat Kreutzwald \u00f6elnud, et \u201eKalevipoeg\u201d pole t\u00e4ies mahus originaalteos. Eestikeelne ajakirjandus oli tagasihoidlik, kuid Veske kinnitas: \u201eKalevipojast\u201d ei r\u00e4\u00e4gitud. Kus on t\u00f5de, ei tea enam keegi, t\u00e4pset protokolli ju ei ole. \u00dcks pool p\u00fc\u00fcdis ebameeldivat s\u00f5nav\u00f5ttu maha vaikida, teine pool aga v\u00f5imendada.<\/p>\n\n\n\n 1912. aastaks olid vastuolud j\u00f5udnud niikaugele, et \u00d5ES kippus eestlastele ja sakslastele koos kitsaks j\u00e4\u00e4ma. Veebruari- ja m\u00e4rtsikoosolekutel toimunut valgustas eesti- ja saksakeelne ajakirjandus erinevalt. Kui eestlasi ei \u00f5nnestunud vabatahtlikult oma rahvuslikesse organisatsioonidesse (Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Rahva Muuseum) lahkuma sundida, siis kasutati selleks arvulist \u00fcleolekut. Sakslastele polnud faktid olulised: seltsis aktiivselt tegutsenud eestlased (Faehlmann, J\u00fcrgenson, Kreutzwald, J. Hurt, Veske, V. Reiman) p\u00fc\u00fcti maha vaikida. Linnaarhivaar T. Christiani arvates polnud eestlased 75 aasta jooksul seltsis t\u00f6\u00f6d teinud. Ajalugu ei saanud olematuks teha. Seltsi arhiivis leiduvad materjalid t\u00f5estasid vastupidist. 1920. aastate l\u00f5puks oli j\u00f5udude vahekord muutunud ka \u00d5petatud Eesti Seltsis. Seltsi eestikeelseks muutmisel aastail 1928\u20131929 sakslasi vallanud pahameelest eesotsas esimehe Walter Andersoniga pole dokumentidesse j\u00e4lge j\u00e4\u00e4nud. Leidub vaid kaudseid t\u00f5endeid: tagasit\u00f5mbumine seltsi tegevusest ja kirjad v\u00e4lismaale t\u00f5endavad solvumist ja \u00fclekohtu tunnetamist. S\u00fcndmuste objektiivne kirjeldamine j\u00e4\u00e4gu esmaseks n\u00f5udeks t\u00e4nap\u00e4evalgi, nii talletame oma ajalugu j\u00e4reltulevatele p\u00f5lvedele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" V\u00e4ljaj\u00e4tmised ja mahavaikimised \u00d5petatud Eesti Seltsi ajaloos T\u00dc\/T\u00dcR \u00d5petatud Eesti Seltsi 19 asutajaliikme hulgas olid 1838. aastal ka eestlased F. R. Faehlmann, D. H. J\u00fcrgenson ja C. Chr. Masing, j\u00e4rgmisel aastal \u00fchines seltsiga F. R. Kreutzwald. Seltsi eesm\u00e4rgi \u201eedendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ja eestlaste poolt asustatud maast\u201d elluviimise nimel […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,80,79],"tags":[],"class_list":["post-1139","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvi-xxiv-kevadkool-2009","category-xvi-xxiv-kevadkool-2009"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1139","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1139"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1139\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1140,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1139\/revisions\/1140"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1139"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1139"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1139"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}