{"id":1141,"date":"2020-05-05T08:59:29","date_gmt":"2020-05-05T08:59:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1141"},"modified":"2020-05-05T08:59:30","modified_gmt":"2020-05-05T08:59:30","slug":"liina-lukas-3","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/liina-lukas-3\/","title":{"rendered":"Liina Lukas"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kirjanduslood rahvuse ja regiooni teljel: seniste baltisaksa ja eesti kirjanduslugude kontseptsioonidest<\/h3>\n\n\n\n<p><strong>T\u00dc\/UTKK<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>\u201eViimasel ajal r\u00e4\u00e4gitakse sageli, et me peaksime oma (ametlikku) ajalukku rohkem kaasama ka baltisakslasi ja nende lugu. \u2026 Ometi tundub mulle n\u00fc\u00fcd aina enam, et see ei ole v\u00f5imalik. Ajalugu on alati kellegi ajalugu, tal on vaikimisi \u00fcks kangelane (rahvas), kelle lugu uuritakse ja jutustatakse.\u201c&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>(T\u00f5nu \u00d5nnepalu, Vikerkaar 2009, nr 4\u20135, lk74)<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti kirjanduslugu on J\u00fcrgensonist (Dietrich Heinrich J\u00fcrgenson, \u201eKurze Geschichte der ehstnischen Literatur\u201c 1843\/44) peale kirjutatud keelelis-rahvuslikust p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htuvalt. Kuid juba tol ajal ei olnud see ainus v\u00f5imalus kirjutada siinmaist kirjanduslugu. K\u00f5ige varasemad Baltimaadelt p\u00e4rit kirjandusloolised k\u00e4sitlused ja kirjandusleksikonid on koostatud geograafilisel\/maiskonnaloolisel printsiibil. Ettekandes vaatlen varasemaid baltisaksa ja eesti kirjanduslookirjutuses k\u00e4ibinud rahvuslikkuse vs. regionaalsuse k\u00e4situsi, huvitudes sellest, kas neist oleks midagi \u00f5ppida t\u00e4nases Eestis kirjanduslugu kirjutades.<\/p>\n\n\n\n<p>Siin on teosed, millest oleks paslik k\u00f5nelda, aga ei j\u00f5ua:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland [Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa \u00fcldine literaatide ja \u00f5petlaste leksikon]. 1827\u20131832, 4 kd, 1859\u20131861; Th. Beise koostatud lisak\u00f6ited&nbsp; 1859\u20131861.&nbsp;<\/li><li>Dietrich Heinrich J\u00fcrgenson. Kurze Geschichte der ehstnischen Literatur. \u2013 Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft I, II, Dorpat, 1843\/44.&nbsp;<\/li><li>Nicolai Graf Rehbinder. Die belletristische Literatur der Ostseeprovinzen Russlands von 1800\u20131852. Dorpat, 1853.<\/li><li>Jeg\u00f3r von Sivers. Deutsche Dichter in Russland. Studien zur Literaturgeschichte. Berlin, 1855.<\/li><li>Jeannot Emil von Grotthuss. Das baltische Dichterbuch: Eine Auswahl deutscher Dichtungen aus den baltischen Provinzen Russlands mit einer litterarhistorischen Einleitung und biographisch-kritischen Studien. Reval, 1894 (kordustr\u00fckk 1895).<\/li><li>Karl August Hermann. Eesti kirjanduse ajalugu. Jurjev, 1898.<\/li><li>Baltische Belletristik in der ersten H\u00e4lfte des 19. Jahrhunderts. \u2013 Baltische Monatschrift, 1907, nr 63, lk 241, 305; 1913, nr 75, lk 81\u201397; 178\u2013203.<\/li><li>Mihkel Kampmann. Eesti kirjanduseloo peajooned. Tallinn, 1912\u20131936.<\/li><li>Johannes von Guenther. Bemerkungen \u00fcber Baltische Dichtung. \u2013 Alexander von Engelhardt, Die deutschen Ostseeprovinzen Russlands. M\u00fcnchen, 1916. Lk 249\u2013277.<\/li><li>Die jungen Balten. Gedichte. Hrsg. Bruno Goetz. Berlin, 1916; Novellen und Dramen. Hrsg. Hellmuth Kr\u00fcger. Berlin, 1916.<\/li><li>Arthur Behrsing (Hrsg.). Grundriss einer Geschichte der baltischen Dichtung. Leipzig, 1928.<\/li><li>Gustav Suits. Eesti kirjanduslugu I: Algusest kuni \u00e4rkamisaja l\u00f5puni. Lund, 1953.<\/li><li>EKA (Eesti kirjanduse ajalugu viies k\u00f6ites). Tallinn, 1965\u20131991.<\/li><li>Lexikon deutschbaltischer Literatur. Eine Bibliographie. Hrsg. May Redlich. K\u00f6ln, 1989.<\/li><li>Friedrich Scholtz, Die Literaturen des Baltikums. Ihre Entstehung und Entwicklung. Opladen, 1990.<\/li><li>Eesti kirjanike leksikon. Toim Heino Puhvel. Tallinn, 2000.<\/li><li>Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest iseseisvuseni. Tartu, 2004.<\/li><li>Gero von Wilpert, Deutschbaltische Literaturgeschichte. M\u00fcnchen, 2005.<\/li><li>Cornelius Hasselblatt, Geschichte der estnischen Literatur. Berlin, 2006.<\/li><li>Liina Lukas. Baltisaksa kirjandusv\u00e4li 1890-1918. Tartu-Tallinn, 2006.<\/li><li>Lexikon der deutschsprachigen Literatur des Baltikums und St. Petersburgs: vom Mittelalter bis zur Gegenwart. Bd. I-III. Hrsg. Carola L. Gottzmann, Petra H\u00f6rner. Berlin; New York: de Gruyter, 2007.&nbsp;<\/li><\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kirjanduslood rahvuse ja regiooni teljel: seniste baltisaksa ja eesti kirjanduslugude kontseptsioonidest T\u00dc\/UTKK \u201eViimasel ajal r\u00e4\u00e4gitakse sageli, et me peaksime oma (ametlikku) ajalukku rohkem kaasama ka baltisakslasi ja nende lugu. \u2026 Ometi tundub mulle n\u00fc\u00fcd aina enam, et see ei ole v\u00f5imalik. Ajalugu on alati kellegi ajalugu, tal on vaikimisi \u00fcks kangelane (rahvas), kelle lugu uuritakse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,80,79],"tags":[],"class_list":["post-1141","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvi-xxiv-kevadkool-2009","category-xvi-xxiv-kevadkool-2009"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1141","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1141"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1141\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1142,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1141\/revisions\/1142"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1141"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1141"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1141"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}