EKM\/TL\u00dc<\/strong><\/p>\n\n\n\n Valdkond, mida algselt nimetati autobiograafiauuringuteks (autobiography studies) ning millele t\u00e4nap\u00e4eval viidatakse rohkem kui omaelulookirjutuse uuringutele (life writing studies), kujunes v\u00e4lja 1980. aastatel. Lahutades s\u00f5na autobiograafia osadeks, saame autos (mina) bios (elu) ja graphe (kirjutamine). Kuigi autobiograafiauuringute tollaseks eesm\u00e4rgiks oli tegeleda s\u00f5na autobiograafia k\u00f5igi osadega, oli fookuses just graphe, t\u00e4psemalt aga vajadus t\u00f5estada, et (teatud) autobiograafiad peaksid t\u00e4ie\u00f5iguslikuna kuuluma kirjanduskaanonisse. Paradoksaalselt oli autobiograafiauuringute valdkonnana v\u00e4lja kujunemise perioodi \u00fcks keskseid k\u00fcsimusi ka t\u00f5e k\u00fcsimus: mingi teose staatus \u017eanripuhta autobiograafiana \u2013 mis pidanuks garanteerima tekstile koha kirjanduskaanonis \u2013 s\u00f5ltus tekstile omistatud t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtusest, t\u00f5de sai \u017eanri esmaseks kriteeriumiks.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4nap\u00e4eva omaelulookirjutuse uuringutel on m\u00e4rksa laiemad ja mitmekesisemad eesm\u00e4rgid. Need tulenevad eelk\u00f5ige kokkupuute punktidest eri distsipliinidega (antropoloogia, folkloristika, sotsioloogia jne) ning keskendumisest just spetsiifilisematele k\u00fcsimustele varasemate suurte ja \u00fcldiste asemel. Teiseks m\u00f5jutajaks on ka kirjandusteaduse m\u00f5iste m\u00f5ningane n-\u00f6 lagunemine (kirjanduslugu>kultuurilugu). M\u00f5tiskledes omaelulookirjutuse koha \u00fcle eesti kultuuriloolisel maastikul, on toonase kirjanduse\/t\u00f5e probleemi meenutamine aga \u00f5igustatud \u2013 sarnased k\u00fcsimused kerkivad debattides ka eesti omaleulookirjutuse \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n Oma ettekandes tahan arutleda selle \u00fcle, kuhu omaelulookirjutus v\u00f5iks kuuluda v\u00f5i peaks kuuluma, r\u00f5hutades etteruttavalt, et ei kavatse pakkuda ammendavaid \u00fcheseid vastuseid v\u00f5i klassifikatsioone. Senised kirjanduslood on autobiograafiad v\u00f5i omaelulookirjutuslikud tekstid m\u00f5ne \u00fcksiku erandiga maha vaikinud, seega pole kuuluvuse probleemi varem tekkinud. Eelmisel aastal hakati r\u00e4\u00e4kima omaelulookirjutuse buumist, mis nn p\u00e4riskirjandust l\u00e4mmatada \u00e4hvardas. Mida iganes buumi m\u00f5iste ka ei h\u00f5lma, t\u00e4hendab see igal juhul seda, et omaelulookirjutust ignoreerida pole enam v\u00f5imalik. Nii kerkibki k\u00fcsimus: mida nende tekstidega ikkagi teha? Autobiograafiat m\u00e4\u00e4ratledes leiab Linda Anderson, et alates 18. sajandist on autobiograafia toiminud n-\u00f6 katselapina, kus omavahel p\u00f5rkuvad ja haakuvad autorluse, \u201eminaduse\u201c, representatsiooni, fakti ja v\u00e4ljam\u00f5eldisega seotud m\u00f5isted ja probleemid. Minu jaoks on niisuguste tekstide v\u00f5ime \u00fcletada, hajutada v\u00f5i l\u00f5hkuda piire autobiograafia (omaelulookirjutuse) k\u00f5ige huvitavam k\u00fclg ning ehk isegi ka v\u00f5imalik suurim panus kirjandus- ja kultuuriloo kirjutamistesse tulevikus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kuhu kuulub omaelulookirjutus? EKM\/TL\u00dc Valdkond, mida algselt nimetati autobiograafiauuringuteks (autobiography studies) ning millele t\u00e4nap\u00e4eval viidatakse rohkem kui omaelulookirjutuse uuringutele (life writing studies), kujunes v\u00e4lja 1980. aastatel. Lahutades s\u00f5na autobiograafia osadeks, saame autos (mina) bios (elu) ja graphe (kirjutamine). Kuigi autobiograafiauuringute tollaseks eesm\u00e4rgiks oli tegeleda s\u00f5na autobiograafia k\u00f5igi osadega, oli fookuses just graphe, t\u00e4psemalt aga vajadus […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,80,79],"tags":[],"class_list":["post-1143","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvi-xxiv-kevadkool-2009","category-xvi-xxiv-kevadkool-2009"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1143","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1143"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1143\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1144,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1143\/revisions\/1144"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1143"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1143"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1143"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}