EKM<\/strong><\/p>\n\n\n\n Ettekandes asetan kirjanduse loo laiemasse konteksti ja k\u00fcsin, millised kirjandusest v\u00e4ljaspool asuvad tegurid m\u00f5jutavad kirjanduse loo kujunemist. Edasi j\u00e4lgin l\u00e4hemalt filosoofia m\u00f5ju kirjandusele: kuidas m\u00f5jutab filosoofia kirjandust? Miks on m\u00f5ni filosoofiline suundumus m\u00f5nele kirjandusvoolule oluline?<\/p>\n\n\n\n Kirjandus- ja kultuurilugudes kohtame sageli kinnitusi, et \u00fcks v\u00f5i teine kirjanik v\u00f5i kirjandusvool ei m\u00f5istnud tegelikult neid filosoofilisi teoseid, millega kirjanikku v\u00f5i voolu seostati. Minu meelest on siin tegu vale k\u00fcsimuseasetusega: kirjanik ei ole filosoof ja ei peagi olema filosoof; v\u00e4ga sageli kukub kirjanik, kes tahab olla filosoof, l\u00e4bi \u2013 sest ta ei loo nauditavat kirjandust. Kirjanduslik t\u00f5lgendus ei saa p\u00f5him\u00f5tteliselt olla v\u00e4\u00e4rt\u00f5lgendus, sest sel pole algset eesm\u00e4rki olla \u00f5ige t\u00f5lgendus. Selle asemel et kahetseda kirjanike pealiskaudsust, peaks k\u00fcsima, mida \u00fcle v\u00f5eti, miks \u00fcle v\u00f5eti, kuidas \u00fcle v\u00f5eti?<\/p>\n\n\n\n Filosoofilise teksti m\u00f5ju ei peaks piirama ainult ratsionaalsuse sf\u00e4\u00e4riga, seda ei peaks m\u00f5\u00f5tma ainult filosoofiliste m\u00f5ttek\u00e4ikude kopeerimise kaudu. See, mida nooreestlased Nietzschelt v\u00f5i Schopenhauerilt ammutasid, oli v\u00f5ib-olla erilist sorti rahutus, mis pani lugeja sulepead haarama, v\u00f5ib-olla imbus kirjanikku (v\u00f5i tulevasse kirjanikku) filosoofi maailmakirjelduse t\u00e4psus, v\u00f5ib-olla iha n\u00e4ha maailma teistsugusena, v\u00f5ib-olla nakatas meeleolu. \u00dchelt poolt pole sellisel tegevusel midagi pistmist m\u00f5istmisega, teiselt poolt n\u00e4itab see siiski erilist \u00fchendust kahe m\u00f5tleja vahel.<\/p>\n\n\n\n Siin v\u00f5ib osaliselt peituda ka vastus k\u00fcsimusele, miks teatud hulk filosoofilisi tekste j\u00f5uab laiemasse kultuurisf\u00e4\u00e4ri, teised aga mitte. Kultuuriliseks m\u00f5juriks saamisel on ilmselged kaks tegurit: \u00fchelt poolt haakumine kaasaja \u00fcldise vaimse \u00f5hkkonnaga, teiselt poolt probleemiringi \u00fcldinimlik k\u00f5lapind. Aga mulle tundub, et kolmas oluline tegur on just nimelt teksti sisemine tung enesev\u00e4ljendusele, sisemine energia, kirjutamisnauding, mis kandub teksti kaudu autorilt lugejasse \u00fcle ja mis ei loo lugejale isegi mitte niiv\u00f5rd arusaamist, kui pigem tunde, et ta loeb midagi olulist. Iga lugeja tajub sellise tekstijoovastuse olemasolu kaasakiskuvates ilukirjandustekstides. Sama lugu on filosoofiliste tekstidega. Ja kirjanik v\u00f5ib just nimelt seda kirjutamishoogu filosoofilisest tekstist ammutada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kirjanduse lugu ja teised lood EKM Ettekandes asetan kirjanduse loo laiemasse konteksti ja k\u00fcsin, millised kirjandusest v\u00e4ljaspool asuvad tegurid m\u00f5jutavad kirjanduse loo kujunemist. Edasi j\u00e4lgin l\u00e4hemalt filosoofia m\u00f5ju kirjandusele: kuidas m\u00f5jutab filosoofia kirjandust? Miks on m\u00f5ni filosoofiline suundumus m\u00f5nele kirjandusvoolule oluline? Kirjandus- ja kultuurilugudes kohtame sageli kinnitusi, et \u00fcks v\u00f5i teine kirjanik v\u00f5i kirjandusvool ei […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,80,79],"tags":[],"class_list":["post-1149","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvi-xxiv-kevadkool-2009","category-xvi-xxiv-kevadkool-2009"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1149","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1149"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1149\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1150,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1149\/revisions\/1150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1149"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1149"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1149"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}