\u201eUsk aga on k\u00f5ige loodetava olemus, alles n\u00e4htamatute asjade olemasolu t\u00f5estus.\u201c Hb 11:1<\/p>\n\n\n\n
Maarja Vaino kirjutab Sirbi (28.05.2010) gallupis, et teda \u201epaneb imestama, kui kergek\u00e4eliselt tunnistatakse iga esimese kirjaproovi autorid arvestatavateks kirjanikeks ning missuguse retoorikaga teoseid arvustatakse. Neid hinnanguid lugedes tekib tihti tunne, nagu saabuks eesti kirjandusse igal aastal mitmeid erakordselt andekaid autoreid.\u201c<\/p>\n\n\n\n
\u201eEesti Ekspressi\u201c rubriigis YL\u00d6S\/ALAS ilmus 14.12.2007 j\u00e4rgmine YL\u00d6S:<\/p>\n\n\n\n
\u201eKIRIKUTULISTAMISED COLORADOS. Massitulistamine on t\u00e4nap\u00e4eval ainus viis, kuidas maniakk saab globaalset uudisk\u00fcnnist \u00fcletada. Katse-eksituse meetodil on leitud kolm m\u00f5nusat paika, kus tapmisobjekte tihedalt koos. Need on koolid, kirikud ja ostukeskused. Iga kuul, mille j\u00e4rjekordne peast segi l\u00e4inud snaiper laseb v\u00e4lja ostukeskuses v\u00f5i kirikus, aitab s\u00e4\u00e4sta laste elusid koolides ning on seet\u00f5ttu positiivne. Isegi k\u00fcmne \u0161oppamis- v\u00f5i lihtsalt usuhullu elu ei asenda \u00fche lapse oma, kellest v\u00f5ib saada uus Shakespeare, Chaplin v\u00f5i Dal\u00ed.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Humanism on katse olla j\u00e4rjepidevalt maine, st ajada l\u00e4bi transtsendentsusele toetumata; kuna see on v\u00f5imatu, siis transtsendeerub tulevik ehk potentsiaalsus; seega laps on alati rohkem v\u00e4\u00e4rt kui t\u00e4iskasvanu. Iga laps on Shakespeare\u2019i v\u00f5imalikkus, tavaline t\u00e4iskasvanu k\u00f5igest t\u00fchjaks osutunud loteriipilet. Statistikat asendab unistus, st lapse 99%-line \u0161oppamishullupotentsiaal j\u00e4\u00e4b alla 0,001%-lisele geeniusepotentsiaalile. Kirjandusteose retseptsioonis hakkab \u00fcha suuremat rolli m\u00e4\u00e4rama autori potentsiaalsus, st noore inimese kirjutatud mannetu k\u00e4kerdis pole lihtsalt v\u00e4ga armetu teos, vaid v\u00f5imaliku klassiku potentsiaalne esmasammuke ning see kujutlus annab sellele s\u00e4ra, mille varjus staa\u017eika kirjaniku keskhea teos ei v\u00e4\u00e4ri eriti t\u00e4helepanu: noor kirjanik on klassiku v\u00f5imalikkus, aga keskealine kirjanik on luhtunud klassik; \u00fcha m\u00e4\u00e4ravamaks saab autori iga.<\/p>\n\n\n\n
V\u00e4ga s\u00fcmptomaatiline oli Kaarel Kressa \u00fclevaateartiklikese pealkiri \u201cTulevikulootused: kas m\u00f5nest noorautorist saab kunagi klassik?\u201d (EPL 26.02.2010).<\/p>\n\n\n\n
Oluline osa on arvatavasti ka sellel, et lugemisv\u00e4\u00e4rse kirjanduse koguhulk \u00fcletab isegi andunuima raamatutarbija lugemisv\u00f5imsuse ning midagi T\u00f5eliselt Suurt saabki ilmuda ainult tulevikukujutlusena.<\/p>\n\n\n\n
Sellele laenavale-unistuslikule eluhoiakule vastandub olemasolevat, tehtut-saavutatut v\u00e4\u00e4rtustav eluhoiak, mis v\u00e4\u00e4rtustab t\u00e4iskasvanut rohkem kui last, sest \u201eiga t\u00e4iskasvanuga hukkub terve universum, aga iga lapsukesega \u00fcksnes v\u00f5imalik universum\u201c (Mihkel Mutt, \u201eKeerukuju\u201c, 1985, lk 106).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Autori potentsiaalsuse osast kirjandusteose hindamisel. \u201eUsk aga on k\u00f5ige loodetava olemus, alles n\u00e4htamatute asjade olemasolu t\u00f5estus.\u201c Hb 11:1 Maarja Vaino kirjutab Sirbi (28.05.2010) gallupis, et teda \u201epaneb imestama, kui kergek\u00e4eliselt tunnistatakse iga esimese kirjaproovi autorid arvestatavateks kirjanikeks ning missuguse retoorikaga teoseid arvustatakse. Neid hinnanguid lugedes tekib tihti tunne, nagu saabuks eesti kirjandusse igal aastal mitmeid […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,82,81],"tags":[],"class_list":["post-1164","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvii-xxv-kevadkool-2010","category-xvii-xxv-kevadkool-2010"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1164","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1164"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1164\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1165,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1164\/revisions\/1165"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1164"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1164"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1164"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}