TL\u00dc<\/strong><\/p>\n\n\n\n Sissejuhatus. Kunsti spetsiifika v\u00f5rreldes kirjandusega seisneb \u00fcldjuhul visuaalse kommunikatsiooni dominandis (ehkki m\u00f5ned kunstnikud ja isegi kunstivoolud on t\u00f5stnud esiplaanile verbaalsuse v\u00f5i kontseptuaalsuse). Visuaalsuse v\u00e4ljendamiseks on reeglina vaja rohkem materiaalset ressurssi kui \u00fcksnes paber ja pliiats. Ja erinevalt kollektiivsetest kunstiharudest, nagu teater v\u00f5i filmikunst, on kujutav kunst \u00fcksikv\u00f5itlejate tanner, kollektivism osutub siin enamasti ajutiseks pragmaatiliseks n\u00e4htuseks. Kunstimaailma toimimises etendavad olulist rolli professionaalsed n\u00e4itusepaigad. 00ndate eesti kunstielu v\u00f5ib-olla suurim edulugu oli Kumu, mis valmis 2006. aastal. Praegu v\u00f5ib \u00f6elda, et Kumu on k\u00e4ivitunud \u00fcle ootuste h\u00e4sti nii kohaliku kui ka rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 tasandil ning asjatuks osutus kartus, justkui monopoliseeriks Kumu kogu eesti kunstielu oma kogude, arhiivide, saalide, kirjastuse, prestiizhi ja suurusega. Pigem on ta tasakaalustanud eri huvigruppe ning provotseerinud uue alternatiivse institutsiooni, Kaasaegse Kunsti Muuseumi tekke.<\/p>\n\n\n\n Teemaarendus. 00ndate kunstielu on paljuski 1990ndate erakordselt intensiivse ja kiirelt toiminud, kohati pealiskaudse kunstielu s\u00fcvendatud edasiarendus. 1990ndate karismaatilised kunstnikud ja kriitikud tajusid end \u201emaailmaavastajate\u201c ja \u201e\u00f5pipoistena\u201c, kes p\u00fc\u00fcdsid vahetult p\u00e4rast riigip\u00f6\u00f6ret ja piiride avamist maksimaalselt pihta saada laias maailmas toimiva kunstielu m\u00e4ngureeglitele ning saadud infot l\u00e4bi seedides oma seisukoha kujundada. 00ndatel hakkasid suuri tegusid tegema aga need, kes olid 1990ndatel tudengid. Nende stardiplatvorm ja kogemus olid erinevad \u2013 \u00f5petajate valulised \u00f5ppetunnid v\u00f5eti vastu enesestm\u00f5istetava t\u00f5ena, puudusid traumaatilised m\u00e4lestused n\u00f5ukogude perioodist, ilmselgelt m\u00e4ngis nende maailmatajus olulist rolli interneti ja moodsa tehnoloogia poolt pakutu.<\/p>\n\n\n\n Loetleks erisuunalisi tendentse:<\/p>\n\n\n\n \u2013 kunstielu killustumine omavahel s\u00f5bralike huvigruppide, temaatikate, filosoofiliste platvormide j\u00e4rgi; soolisuse, seltskondlikkuse, p\u00f5lvkondlikkuse printsiibil<\/p>\n\n\n\n \u2013 alternatiivsete institutsioonide loomine selle asemel, et v\u00f5idelda olemasolevatega (nt kool Academia Non Grata, v\u00f5rguajakiri Artishok, Kaasaegse Kunsti Muuseum jt)<\/p>\n\n\n\n \u2013 olemasolevate \u201evanade\u201c institutsioonide tugevnemine (akadeemilise kunstikirjutuse taastumine, kunst.ee ajakirja ilmuma hakkamine, Kumu valmimine)<\/p>\n\n\n\n \u2013 Eesti Kunstnike Liiduga seotud isiksuslikud\/ideoloogilised konfliktid, mis kajastusid otseselt ka n\u00e4ituseelus (liban\u00e4itus \u201eyoung British art\u201c Kunstihoones 2001 jpt n\u00e4ited)<\/p>\n\n\n\n \u2013 tugevneb trend j\u00e4tkata samalt filosoofiliselt baasilt nagu 1990ndate foto-uuendusega seotud kunstnikud (kunsti p\u00f5hinemine marksistlikul ja feministlikul kriitikal, j\u00e4tkamine kohati isegi samade teemadega, n\u00e4iteks uuel ringil \u201et\u00f6\u00f6\u201c, \u201ev\u00f5im\u201c, “Eesti” anal\u00fc\u00fctilises m\u00f5ttes jms)<\/p>\n\n\n\n \u2013 kunsti kandumine \u00fcha rohkem festivalide\/loovt\u00f6\u00f6stuse formaati<\/p>\n\n\n\n Omaette anal\u00fc\u00fcsi teema oleks kunstikriitika stabiilne allak\u00e4ik ja selle objektiivsed ja subjektiivsed p\u00f5hjused:<\/p>\n\n\n\n \u2013 kunstikriitika baasi kadumine massiajakirjanduses seoses ajakirjandusv\u00e4ljaannete kommertsialiseerumisega ja keskendumisega peamiselt skandaalidele (protsess tipnes viimsegi kunstikriitiku vallandamisega p\u00e4evalehest 2010. aastal)<\/p>\n\n\n\n \u2013 kunsti avaliku maine allak\u00e4ik eriti v\u00f5rreldes 1990ndatega, esile on t\u00f5stetud vaatem\u00e4ngulised ja publikule arusaadavamad kultuurivaldkonnad (teater, film, muusika)<\/p>\n\n\n\n \u2013 kunstnikud kaitsevad magistri- ja doktorikraade, mis t\u00e4hendab, et nad ise tegelevad ka kunsti anal\u00fc\u00fcsiga ega vaja enam eestkostjat-kriitikut nagu n\u00f5ukogudeaegne kunstnikut\u00fc\u00fcp, keda koolitati teadmises, et \u201ekunst (visuaalsus) peab r\u00e4\u00e4kima ise enda eest\u201c, st kunstnik ei tohi olla verbaalselt osav<\/p>\n\n\n\n \u2013 kuna EKA-s koolitatakse kunstnikke ja kriitikuid samas koolis, on tekkinud kunstnik-kriitik-kuraator-h\u00fcbriide \u00fches isikus, kelle jaoks pole kunstnik ja kriitik enam eraldi rollid;<\/p>\n\n\n\n \u2013 kui kunstnik, kriitik ja kuraator on \u00fches isikus, muutuvad tema kriitilised tekstid millekski muuks, kas apoloogiaks ja manifestiks v\u00f5i filosoofiliseks arutluseks<\/p>\n\n\n\n \u2013 festivali formaadis muutub kunst kuidagi \u201eodavaks\u201c ja kunstikriitika \u017eanris raskesti haaratavaks<\/p>\n\n\n\n \u2013 kunsti ja n\u00e4ituste taotluslik dematerialiseerumine n\u00f5uab kriitikult n\u00e4htu kirjeldamist ja ka p\u00f5hjalikku dokumenteerimist tuleviku kunstiteaduse jaoks<\/p>\n\n\n\n \u2013 reaalse kunstikriitika kandumine internetti: 00ndate alguses \u201elatera\u201c list, mis l\u00f5petas tegevuse kui armutu isiklike r\u00fcnnakute lahinguv\u00e4li; praeguses reaalajas (kevad 2010) on sisuline kunstikriitika kolinud suhtlusv\u00f5rgustikku Facebook, sealseid arutelusid toimub reaalajas minimaalselt<\/p>\n\n\n\n \u2013 uusim initsiatiiv on taastada rahvusvahelise kriitikute organisatsiooni AICA eesti sektsioon ja selle baasil elavdada kunstikriitika olukorda<\/p>\n\n\n\n L\u00f5petuseks. Nii nagu 00ndad toetuvad 1990ndatele, antakse praegu edasi j\u00e4rjepidevust juba j\u00e4rgmisele aastak\u00fcmnele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" 00ndate kunsti ja kriitika sinusoidid TL\u00dc Sissejuhatus. Kunsti spetsiifika v\u00f5rreldes kirjandusega seisneb \u00fcldjuhul visuaalse kommunikatsiooni dominandis (ehkki m\u00f5ned kunstnikud ja isegi kunstivoolud on t\u00f5stnud esiplaanile verbaalsuse v\u00f5i kontseptuaalsuse). Visuaalsuse v\u00e4ljendamiseks on reeglina vaja rohkem materiaalset ressurssi kui \u00fcksnes paber ja pliiats. Ja erinevalt kollektiivsetest kunstiharudest, nagu teater v\u00f5i filmikunst, on kujutav kunst \u00fcksikv\u00f5itlejate tanner, kollektivism […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,82,81],"tags":[],"class_list":["post-1168","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvii-xxv-kevadkool-2010","category-xvii-xxv-kevadkool-2010"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1168","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1168"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1168\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1169,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1168\/revisions\/1169"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1168"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1168"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1168"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}