L\u00f5unaeesti kirjanduse all v\u00f5iks silmas pidada tekstikogumit, mille mitmest tunnusest on k\u00f5ige olulisem (kuigi mitte v\u00e4ltimatu) kohaliku keelekuju kasutamine. L\u00f5unaeesti kirjanduse m\u00f5iste pole seejuures siiski mitte probleemivaba.<\/p>\n\n\n\n
Ettekande pealkirja saab m\u00f5ista kaheti, samas kuuluvad kaks v\u00f5imalust kokku. Pealkiri m\u00e4rgib \u00fchelt poolt seda, et luuakse l\u00f5unaeesti kirjandust \u2013 ja seda tehakse rohkem kui varem. Teisest k\u00fcljest on \u00fcheksak\u00fcmnendate aastate l\u00f5pp ja nullindad ka aeg, mil l\u00f5unaeesti kirjandus r\u00e4\u00e4gitakse, kirjutatakse, rahastatakse ja tr\u00fckitakse \u201evalmis\u201c \u2013 luuakse (v\u00f5i ka taasluuakse) arusaamine tema olemasolust ja identsusest. T\u00f5si, rangelt v\u00f5ttes ei saa valmis mitte l\u00f5unaeesti (ugandi, uandi) kirjandus, vaid pigem v\u00f5ru kirjandus. Tundub, et uuemal ajal on v\u00f5ru kirjandust n\u00e4htud l\u00f5unaeesti kirjanduse tuumana v\u00f5i isegi ekvivalendina ja sellisel juhul on k\u00e4sitletud mulgi- ja tartukeelset kirjas\u00f5na kui lisandust v\u00f5rukeelsele p\u00f5hiosale, \u00fcksk\u00f5ik siis, kui k\u00fcsitav ja ebaajalooline see l\u00e4henemisviis ka poleks.<\/p>\n\n\n\n
L\u00f5unaeesti ja\/v\u00f5i v\u00f5ru kirjanduse valmissaamisele tekivad eeldused varasemas t\u00f5usulaines, aga kehtestav faas algab ikkagi sajandivahetusel. Sellel faasil n\u00e4ib olevat v\u00e4hemalt kolm olulist k\u00fclge:<\/p>\n\n\n\n
1. Tekstit\u00fc\u00fcpide lisandumine \u201ekontseptsioonile sobival viisil\u201c. Klassikaline euroopalik kirjandusmudel eeldab kolme kirjanduse p\u00f5hiliigi olemasolu ja nn v\u00e4\u00e4rikate \u017eanride viljelemist. 1990. aastate l\u00f5pust peale on kindel, et p\u00f5hiliigid ja nii m\u00f5nedki t\u00e4htsamad \u017eanrid (nt romaan) on t\u00f5esti olemas. Nullindate fenomeniks kujuneb v\u00f5rukeelse draama laine, k\u00f5ige tuntumaks tekstiks saab siin Kauksi \u00dclle \u201eTaarka\u201c (2004).<\/p>\n\n\n\n
2. Kirjandus- ja kultuuriloolise t\u00f5lgenduse tugevnemine ja kontseptualiseerumine. Esimene ilmekam t\u00e4his on siin v\u00f5ru kirjanduse aasta (1999), mille \u00fcheks kokkuv\u00f5tteks sai artiklikogumik \u201eV\u00f5ro kir\u00e4nd\u00fcse luumine\u201c (2000). Olulise panuse ajaloo ja kultuuri \u201evalmisr\u00e4\u00e4kimisele\u201c annab ka raamat \u201eV\u00f5romaa kodolugu\u201c (2004).<\/p>\n\n\n\n
3. Institutsionaliseerumine ja finantseerimiss\u00fcsteemi kujunemine. Olulisteks tugipunktideks on kujunenud V\u00f5ru Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, T\u00dc L\u00f5una-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, kohalikud ajalehed jne. Rahastamisk\u00fcsimustes tekkis l\u00f5unaeesti kirjandusel suurem kindlustunne p\u00e4rast riikliku programmi \u201eL\u00f5unaeesti keel ja kultuur\u201c k\u00e4ivitumist 2000. aastal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
L\u00f5unaeesti kirjanduse loomine 21. sajandil L\u00f5unaeesti kirjanduse all v\u00f5iks silmas pidada tekstikogumit, mille mitmest tunnusest on k\u00f5ige olulisem (kuigi mitte v\u00e4ltimatu) kohaliku keelekuju kasutamine. L\u00f5unaeesti kirjanduse m\u00f5iste pole seejuures siiski mitte probleemivaba. Ettekande pealkirja saab m\u00f5ista kaheti, samas kuuluvad kaks v\u00f5imalust kokku. Pealkiri m\u00e4rgib \u00fchelt poolt seda, et luuakse l\u00f5unaeesti kirjandust \u2013 ja seda tehakse […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[55,82,81],"tags":[],"class_list":["post-1178","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kevadkoolid","category-teesid-xvii-xxv-kevadkool-2010","category-xvii-xxv-kevadkool-2010"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1178","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1178"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1178\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1179,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1178\/revisions\/1179"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1178"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1178"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1178"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}