Madis K\u00f5ivu n\u00e4ol ei ole tegemist unustatud klassikuga, n\u00f5ukogude eesti klassikaga, pigem vastupidi – K\u00f5ivu klassikustaatus on juurdunud\/juurdumas t\u00fckk aega hiljem, kui algas tema loominguline tegevus.<\/p>\n\n\n\n
Kui vaadata l\u00e4hedalt \u00fcht K\u00f5ivu teost, “Akent” (1993), n\u00e4eme K\u00f5ivu ruumilist, ajalist, tajulist, meelelist (l\u00f5hnalist, v\u00e4rvilist …), detailirohket (jne jne) kujutamislaadi, millele on omane sugestiivsus, mis seda enam silma torkab, et jutustaja ei n\u00e4i isegi teadvat, mis t\u00e4pselt toimub kirjeldatavas maailmas. V\u00f5i on see vastupidi – ta ikkagi teab, aga ei taha seda lugejale \u00f6elda. Igal juhul toimub siin m\u00e4ng jutustaja usaldusv\u00e4\u00e4rsuse ja ebausaldusv\u00e4\u00e4rsuse pinnal, sest jutustaja loob ja t\u00fchistab, muudab, kahtleb ning t\u00e4psustab seda k\u00f5ike rohkete detailidega, keskmeks on K\u00f5ivule omane m\u00e4letamise, meenutamise k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimus, kas jutustaja on siin usaldusv\u00e4\u00e4rne v\u00f5i mitte, kerkib ja avaneb p\u00f5hiliselt l\u00e4bi potentsiaalse lugeja (vt veel: Wolfgang Iser!) ja tema (potentsiaalsete) reaktsioonide – sest kirjeldatakse muuhulgas ka “usaldusv\u00e4\u00e4rseid” olukordi ja pilte, kus lugejal pole p\u00f5hjust jutustaja usaldusv\u00e4\u00e4rsuses kahelda; see “usaldusv\u00e4\u00e4rne” jutustaja pole K\u00f5ivu puhul aga p\u00fcsiv, kuiv\u00f5rd juba j\u00e4rgmises lauses v\u00f5ib esitatud (“usaldusv\u00e4\u00e4rne”) pilt osutuda kehtetuks (ning \u00fclej\u00e4rgmises v\u00f5idakse selle kehtetus taas kahtluse alla seada). Samas pole k\u00fcsimus siin k\u00fcllap nii v\u00e4ga autori potentsiaalses intentsioonis lugejat segadusse ajada, pigem ongi tegemist niisuguse m\u00e4lule orienteeritud kujutamisstrateegiaga ning lugeja, kes tahab K\u00f5ivu teose, n\u00e4iteks “Akna”, l\u00f5puni lugeda, peab paratamatult kohanema seesuguse jutustamisviisiga ning arvestama m\u00e4lu ise\u00e4rasustega (kas m\u00e4lu ise on usaldusv\u00e4\u00e4rne!?). K\u00f5iv korvab teadaoleva “info” v\u00f5i m\u00f5istmise v\u00e4hesuse\/ambivalentsuse detailide, sh meeleliste detailide (l\u00f5hnad ja v\u00e4rvid) rohkusega.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ivu jutustaja(te) pidev eneses kahtlemine ning selle v\u00e4ljendamine annab teiselt poolt, st sisuliselt aimu just \u00fclimast usaldusv\u00e4\u00e4rsusest, kuiv\u00f5rd otsitakse alati mingisugust fiktsioonisisest t\u00f5de. Selle otsinguga k\u00e4ib aga kaasas olukordade, ruumide, aegade kehtestamine, v\u00e4ljendamine ja seej\u00e4rel t\u00fchistamine v\u00f5i kahtluse alla seadmine, mis v\u00e4ljendatud m\u00f5nigi kord unen\u00e4o, mitte n-\u00f6 reaalse maailma reegleid arvesse v\u00f5ttes, mist\u00f5ttu lugeja oma ootusi pidevalt muutma peab.<\/p>\n\n\n\n
Ja kuigi lugeja roll ongi kohaneda ja ootusi muuta (Iser!), on K\u00f5ivu puhul pideva lugejapoolse kohanemise (sh \u00fcmber- ja taaskohanemise) vajaduse m\u00e4\u00e4r k\u00fcllap m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgem kui “tavaliselt”, mist\u00f5ttu, ma v\u00e4idan, tasub (just nimelt) K\u00f5ivust k\u00f5nelda (just nimelt) usaldusv\u00e4\u00e4rse ja ebausaldusv\u00e4\u00e4rse jutustaja termineid kasutades.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Madis K\u00f5ivu “Aken” – ebausaldusv\u00e4\u00e4rsusest usaldusv\u00e4\u00e4rsuseni ja\/v\u00f5i vastupidi Tartu \u00dclikool Madis K\u00f5ivu n\u00e4ol ei ole tegemist unustatud klassikuga, n\u00f5ukogude eesti klassikaga, pigem vastupidi – K\u00f5ivu klassikustaatus on juurdunud\/juurdumas t\u00fckk aega hiljem, kui algas tema loominguline tegevus. Kui vaadata l\u00e4hedalt \u00fcht K\u00f5ivu teost, “Akent” (1993), n\u00e4eme K\u00f5ivu ruumilist, ajalist, tajulist, meelelist (l\u00f5hnalist, v\u00e4rvilist …), detailirohket (jne […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84,83,85],"tags":[],"class_list":["post-1206","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-i-suvekool-2011","category-suvekoolid","category-teesid-i-suvekool-2011"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1206","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1206"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1206\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1207,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1206\/revisions\/1207"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1206"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1206"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1206"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}