{"id":1215,"date":"2020-05-05T10:13:18","date_gmt":"2020-05-05T10:13:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1215"},"modified":"2020-05-05T10:13:20","modified_gmt":"2020-05-05T10:13:20","slug":"ivo-heinloo","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/ivo-heinloo\/","title":{"rendered":"Ivo Heinloo"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">(Post)koloniaalne homo sovieticus ja Eesti<\/h3>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">Tallinna \u00dclikool<\/h6>\n\n\n\n<p>Minu ettekanne k\u00e4sitleb postkolonialismi teooriate ja nendes sisalduvate v\u00f5tmem\u00f5istete kasutamise v\u00f5imalikkust Eesti NSV kultuurisituatsiooni anal\u00fc\u00fcsimisel. Postkolonialismi teooriates on koloniseeritud subjekti kirjeldamisel kasutatud termineid nagu &#8220;h\u00fcbriid&#8221; ja &#8220;mimikri&#8221; (vt. n\u00e4it. H. Bhabha), mis teatud tingimustel ja mingil m\u00e4\u00e4ral on<\/p>\n\n\n\n<p>kasutusk\u00f5lbulikud ka eesti kultuuriloost k\u00f5nelemisel. Mil moel, seda p\u00fc\u00fcan ettekandes m\u00f5nede n\u00e4idete varal selgitada.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00e4\u00e4ne traditsioonilises postkolonialismi diskursuses, mis on tegelenud peamiselt n-\u00f6 kolmanda maailmaga, puudub vaatenurk Baltikumile v\u00f5i laiemalt kogu NSV Liidule. Viimaste aegade tendents kultuuriuurimuses on siiski p\u00fc\u00fce Ida-Euroopat postkolonialistidele &#8220;atraktiivsemaks&#8221; muuta, seda ka Eestis (vt. E. Annuse, P. Peikeri, T. Hennoste t\u00f6\u00f6d). Nagu selles vallas teedrajava kogumiku &#8220;Baltic Postcolonialism&#8221; eess\u00f5nas on \u00f6eldud, ei tuleks nimetatud problemaatikale l\u00e4heneda enam k\u00fcsimusega &#8220;kas&#8221;, vaid pigem &#8220;kuidas&#8221;.<\/p>\n\n\n\n<p>Loomulikult leidub postkolonialismi teoorias endaski palju vastuolusid &#8211; nii n\u00e4iteks pole ajalooliselt alati lihtne otsustada, mida pidada kolooniaks ja mida emamaaks. On ju osa Suurbritanniast, imperialistliku koloniaalv\u00f5imu markantseimast esindajast, olnud ise mingil perioodil koloniseeritud prantslaste poolt jne. Samuti peab olema ettevaatlik, k\u00f5rvutades m\u00f5isteid &#8220;postsovjetlik&#8221; ja &#8220;postkolonialistlik&#8221; &#8211; eesliide &#8220;post-&#8221; ei tohiks sellise anal\u00fc\u00fcsi puhul m\u00f5juda kitsendavalt, osutades pelgalt kolonisatsiooniperioodi-j\u00e4rgsele ajale, vaid v\u00f5iks pigem t\u00e4hendada koloniseerimise-j\u00e4rgset, mistap vaatluse alla kuulub kultuurisituatsioon alates koloniseerimise hetkest.<\/p>\n\n\n\n<p>Tegelikult kogu n\u00f5ukogude aeg, kuid ise\u00e4ranis stalinismiperiood esitas siinsele kohalikule kultuurieliidile v\u00e4ljakutse: kuidas tulla toime uute oludega, kuidas reageerida v\u00f5imu esitatud n\u00f5udmistele, uutele kontseptsioonidele kirjanduses, kunstis ja muus kultuurielus, kuidas leida tasakaal kollaboreerimise ja vastupanu, mugandumise ja endaksj\u00e4\u00e4mise vahel. Need \u00fcldinimlikud ja universaalsed k\u00fcsimused puudutavad k\u00f5iki koloniseerituid, millised ka ei oleks nende kultuurilised erip\u00e4rad v\u00f5i geograafiline asukoht.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>(Post)koloniaalne homo sovieticus ja Eesti Tallinna \u00dclikool Minu ettekanne k\u00e4sitleb postkolonialismi teooriate ja nendes sisalduvate v\u00f5tmem\u00f5istete kasutamise v\u00f5imalikkust Eesti NSV kultuurisituatsiooni anal\u00fc\u00fcsimisel. Postkolonialismi teooriates on koloniseeritud subjekti kirjeldamisel kasutatud termineid nagu &#8220;h\u00fcbriid&#8221; ja &#8220;mimikri&#8221; (vt. n\u00e4it. H. Bhabha), mis teatud tingimustel ja mingil m\u00e4\u00e4ral on kasutusk\u00f5lbulikud ka eesti kultuuriloost k\u00f5nelemisel. Mil moel, seda p\u00fc\u00fcan ettekandes [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84,83,85],"tags":[],"class_list":["post-1215","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-i-suvekool-2011","category-suvekoolid","category-teesid-i-suvekool-2011"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1215","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1215"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1215\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1216,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1215\/revisions\/1216"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1215"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1215"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1215"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}