Omajagu halvustava s\u00f5naga “olmekirjandus” hakati Eestis 1970.-1980. aastate vahetusel t\u00e4histama arvukalt ilmuvaid kaasajateemalisi, kergev\u00f5itu ilukirjandusteoseid. Termini esimene pool “olme” osutab muuhulgas, et neid raamatutes p\u00f6\u00f6ratakse palju t\u00e4helepanu toiduga seotud teemadele: toidu hankimisele, valmistamisele ja serveerimisele. Toidutoimingute kujutamine v\u00f5ib kirjandusteoses t\u00e4ita erinevaid funktsioone. V\u00e4idan, et olmekirjanduses leiavad kasutust paljud niisugused funktsioonid, nende seast t\u00f5useb aga esile ja on erip\u00e4rane see, kuidas toiduga seotud tegevuste kaudu kirjeldatakse ja iseloomustatakse sugupooltevahelisi suhteid, niih\u00e4sti kinnistatakse kui murtakse traditsioonilisi soorolle. Suhtumine toidusse ja toiduvalmistamisse n\u00e4itlikustab v\u00e4ga h\u00e4sti olmekirjanduses, eriti naisautorite teostes valdavat ambivalentset suhet naisemantsipatsiooni k\u00fcsimusega. Ettekandes otsin neile v\u00e4idetele toetust tekstin\u00e4idetest, mida p\u00fc\u00fcan t\u00f5lgendada kui tubli l\u00e4hilugeja.
Olulisemad k\u00e4sitletavad raamatud on Aino Perviku “Kaetud lauad” (1978), Vello Lattiku “Pastoraal mummulisest kleidist” (1978), Teet Kallase “Eiseni t\u00e4nav” (1979), Arne Biini “Tema Kuninglik K\u00f5rgus” (1979) ja Ine Viidingu “Kordusm\u00e4ngud” (1980).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Toidu valmistamine n\u00f5ukogude eesti olmekirjanduses Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu \u00dclikool Omajagu halvustava s\u00f5naga “olmekirjandus” hakati Eestis 1970.-1980. aastate vahetusel t\u00e4histama arvukalt ilmuvaid kaasajateemalisi, kergev\u00f5itu ilukirjandusteoseid. Termini esimene pool “olme” osutab muuhulgas, et neid raamatutes p\u00f6\u00f6ratakse palju t\u00e4helepanu toiduga seotud teemadele: toidu hankimisele, valmistamisele ja serveerimisele. Toidutoimingute kujutamine v\u00f5ib kirjandusteoses t\u00e4ita erinevaid funktsioone. V\u00e4idan, et olmekirjanduses leiavad […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84,83,85],"tags":[],"class_list":["post-1223","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-i-suvekool-2011","category-suvekoolid","category-teesid-i-suvekool-2011"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1223","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1223"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1223\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1224,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1223\/revisions\/1224"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1223"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1223"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1223"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}