{"id":1225,"date":"2020-05-05T10:15:48","date_gmt":"2020-05-05T10:15:48","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1225"},"modified":"2020-05-05T10:15:50","modified_gmt":"2020-05-05T10:15:50","slug":"elo-lindsalu-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/elo-lindsalu-2\/","title":{"rendered":"Elo Lindsalu"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Love story ja lahutuse mudelid 1960.-1970. aastate eesti n\u00f5ukogude proosas<\/h3>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">Tallinna \u00dclikool<\/h6>\n\n\n\n<p>Ettekande eesm\u00e4rk on uurida armastussuhete (ja nende lagunemise) kujutamist eesti n\u00f5ukogude proosas 1960.-70. aastail Villem Grossi, Paul Kuusbergi, Erni Krusteni jt romaanide n\u00e4itel. H\u00fcpotees on, et stalinismiaja v\u00f5rdlemisi katoliiklik abielu- ja armastusmoraal (truudus ja seotus elu l\u00f5puni) hakkas alates 1960ndatest nende autorite proosas murenema.<\/p>\n\n\n\n<p>Villem Grossi romaan &#8220;M\u00fc\u00fca pooleliolev individuaalelumaja&#8221; (1961) algab noorpaari, Reinu ja Urve armastuse ja abiellumisega ja l\u00f5peb lahkuminekuga, p\u00f5hjuseks meespoole liigne p\u00fchendumine oma maja ehitamisele ja naispoole karjerism. Maja, millest pidi saama perekonnaelu s\u00fcda ja pesapaik, m\u00fc\u00fcakse pooleliolevana. &#8220;Leisikute abielu kujutades on kirjanik tabanud ja edasi andnud inimvahekordades alles kujunema hakkavaid ulatuslikke nihkumisi,&#8221; mainib \u00dclo Tonts EKA V k\u00f6ite 2. raamatus (lk 193).<\/p>\n\n\n\n<p>Erni Krusteni &#8220;Nagu piisake meres&#8221; (1962) peategelane Eduard Laul, nende aastate eesti kirjanduse ainulaadsemaid ja komplitseeritumaid karaktereid, konformistliku eluhoiaku trotsija ja vastustaja, saadab korda &#8220;lubamatu teo&#8221; &#8211; armub oma vennanaisesse, loob suhte ning saab seel\u00e4bi t\u00fctre isaks. Taolise inimliku olemise v\u00f5imaluse jaatusega ja tavamoraalile vastanduva armastuskontseptsiooniga ajas romaan tagajalgele m\u00f5negi tollase parteimehe.<\/p>\n\n\n\n<p>Paul Kuusbergi romaanis &#8220;Vihmapiisad&#8221; (1976) kujutatud love story&#8217;s esineb p\u00f5him\u00f5tteliselt uut t\u00fc\u00fcpi naine: varastes kolmek\u00fcmnendates ilus ja v\u00f5imekas juht, kes on endale kindlustanud k\u00f5ik n\u00f5ukogude k\u00f5rgklassile k\u00e4ttesaadavad materiaalsed h\u00fcved, valib otsustavalt ja v\u00e4rbab aktiivse poolena endale armukese, kes on s\u00f5jas k\u00e4inud keskkaliibriga parteitegelane. Romaani keskse s\u00fcndmuse, mehe infarkti j\u00e4rel j\u00e4tab naine pragmaatilistel kaalutlustel ta maha, et mitte koormata ennast mehe s\u00e4\u00e4stmise moraalsete ja praktiliste aspektidega.<\/p>\n\n\n\n<p>Need teosed t\u00f5statavad k\u00fcsimusi sugudevaheliste suhete kohta, konstrueerides \u00fchtlasi sugu ennast. Loodan t\u00e4psemalt piiritleda ja anal\u00fc\u00fcsida eesti 1960.-70. aastate proosas esitatud armastuslugude mudeleid ning otsida vastuseid nii kirjanike endi kui uurija (siinkirjutaja) t\u00f5statatud k\u00fcsimustele. Loodan meesautorite loodud mudeleid v\u00f5rrelda ka m\u00f5nede naiskirjanike, nt Aino Perviku ja Aime\u00e9 Beekmani &#8220;abielu-olmeromaanide&#8221; omaga (s.o Henn-Kaarel Hellati m\u00f5istes), mida t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5iks liigitada naiskirjanduse alla.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Love story ja lahutuse mudelid 1960.-1970. aastate eesti n\u00f5ukogude proosas Tallinna \u00dclikool Ettekande eesm\u00e4rk on uurida armastussuhete (ja nende lagunemise) kujutamist eesti n\u00f5ukogude proosas 1960.-70. aastail Villem Grossi, Paul Kuusbergi, Erni Krusteni jt romaanide n\u00e4itel. H\u00fcpotees on, et stalinismiaja v\u00f5rdlemisi katoliiklik abielu- ja armastusmoraal (truudus ja seotus elu l\u00f5puni) hakkas alates 1960ndatest nende autorite proosas [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84,83,85],"tags":[],"class_list":["post-1225","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-i-suvekool-2011","category-suvekoolid","category-teesid-i-suvekool-2011"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1225","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1225"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1225\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1226,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1225\/revisions\/1226"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1225"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1225"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1225"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}