Leo Metsari kolm ps\u00fchholoogilist romaani, “Unistused ei sure” (1960), “P\u00e4ikesevanker” (1964) ja “Ripsmetuss” (1971), kirjeldavad varat\u00e4isea kriisis vaevlevate intellektuaalide ja t\u00f6\u00f6liste hinges arenevat viirastuslikku kooslust m\u00e4lestustest ning illusioonidest. Romaanides on ruumi j\u00e4etud ka olmesf\u00e4\u00e4rile, mis v\u00f5imendab viisi, kuidas peategelasi \u00fchendavad painajalikud taagad, nagu eneseteostus ja enesekehtestus, lahjendavad noorte naiivseid ambitsioone ja suruvad maha nende unistused. Korduma kippuvad m\u00e4rks\u00f5nad Metsari proosas on karj\u00e4\u00e4r, keskkond, kollektiiv.<\/p>\n\n\n\n
Tegelasgaleriis puutume kokku erinevate elualade ja -stiilide esindajatega: p\u00fchendunud ajaloolased-arheoloogid, ontlikud kooli\u00f5petajad, saatuslikud arstid ning boheemlaslikud literaadid. Leidub ka anarhiste, feministe ning teisi toonasesse sootsiumisse \u00e4\u00e4rmiselt kriitiliselt suhtuvaid intellektuaale, kelle isem\u00f5tlemine ajapikku mandub v\u00f5i alkoholi t\u00f5ttu n\u00fcristub. Kirglik m\u00e4ssumeelsus muutub p\u00f5him\u00f5tteliseks trotsiks v\u00f5i v\u00e4ljendub vaid munaks m\u00e4tsitud m\u00e4ssuna mugandunud tegelinskite alalhoidlikes v\u00e4lja\u00fctlemistes. Mugandujate n\u00e4iteks teostes on peenutsevad kultuuriinimesed, vana rasva peal elavad teaduslikud tegelinskid, v\u00e4iklased \u00f5ppej\u00f5ud, t\u00fchised \u00fcli\u00f5pilasaktivistid. Peategelasedki saavutavad aegajalt n\u00e4ilise kompromissi \u00fchiskonna ning kollektiiviga, kuid neid \u00fchendab omavahel teoste l\u00f5puni nende sisemuses h\u00f5\u00f5guv rahulolematus.<\/p>\n\n\n\n
Narratiiv on konstrueeritud n\u00f5nda, et moraalina j\u00e4\u00e4ks k\u00f5lama hiline taipamine: liigne tuhin ja ennastunustav \u00f5hin erialases t\u00f6\u00f6s, mille algt\u00f5ukeks on teistele oma v\u00e4\u00e4rtuse t\u00f5estamine, sunnib inimesi hoopis \u00fcksteisest v\u00f5\u00f5randuma. N\u00e4iliselt hukutab peategelasi isep\u00e4ine ettekirjutustest m\u00f6\u00f6da vaatamine, liiga kaugele p\u00fcrgimine; nendes p\u00f5lev sisemine s\u00e4de luua midagi enneolematut muudab t\u00fchiseks elu v\u00e4ikesed igap\u00e4evar\u00f5\u00f5mud. Siiski on n\u00e4iteks, et riskimine pole alati m\u00f5ttetu, t\u00f5ik, et Metsari teostes hirmutavad mehi leiged naised ja paeluvad vaid karakteriga neiud, k\u00e4ttesaamatud ja k\u00f5rgid naised, kelle nimel peab v\u00f5itlema.<\/p>\n\n\n\n
Teoseid l\u00e4bib teljena usk homo futurus’esse ning soov luua uut t\u00fc\u00fcpi teadlane, kuid tehnoloogilisse revolutsiooni suhtub Metsar tegelikult skepsisega, kirjeldades kordades haaravamalt looduse ja m\u00fcstiliste, saatuslike juhuste rolli inimese elus. Noorteadlane Rein Puusepp ei n\u00e4e t\u00e4histaevas sputnikuid, vaid vanade eestlaste t\u00f6\u00f6riistakuuri. Tegelased, kelle kaasaegseteks kolleegideks on t\u00e4hen\u00e4rijad, l\u00f5\u00f5pijad, pugejad ja joodikud, imetlevad vanaisade loodustunnetust ja m\u00fctoloogilisi heeroseid; tsensuuri trotsides viidatakse nii vanemale \u00fchiskonnakorraldusele kui helgemale s\u00fcsteemile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Mugandujad ja m\u00e4ssajad Leo Metsari ps\u00fchholoogilises proosas Tartu \u00dclikool Leo Metsari kolm ps\u00fchholoogilist romaani, “Unistused ei sure” (1960), “P\u00e4ikesevanker” (1964) ja “Ripsmetuss” (1971), kirjeldavad varat\u00e4isea kriisis vaevlevate intellektuaalide ja t\u00f6\u00f6liste hinges arenevat viirastuslikku kooslust m\u00e4lestustest ning illusioonidest. Romaanides on ruumi j\u00e4etud ka olmesf\u00e4\u00e4rile, mis v\u00f5imendab viisi, kuidas peategelasi \u00fchendavad painajalikud taagad, nagu eneseteostus ja enesekehtestus, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84,83,85],"tags":[],"class_list":["post-1227","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-i-suvekool-2011","category-suvekoolid","category-teesid-i-suvekool-2011"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1227","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1227"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1227\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1228,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1227\/revisions\/1228"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1227"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1227"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1227"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}