Oskar L\u00f5vi (1892 P\u00f5ltsamaa kihelkonnas – 1977 Montrealis) nime ega pseudon\u00fc\u00fcmi Jaan J\u00e4rvalane ei leidu \u00fcheski eesti kirjandusloos ega kesksete kultuuriajakirjade kriitikarubriigis. Kes ta oli?<\/p>\n\n\n\n
“Eesti kirjanike leksikon” (2000) visandab Oskar Kruusi sulega vastuse: prosaist, paguluses nelja romaanik\u00f6ite autor. “Kolm naist” I ja II (“Orto”, 1965), “Veretasu” ja “Risti t\u00e4he all” (\u00fches k\u00f6ites “Orto”, 1966) ja “Kirikuehitajad” (“Orto”, 1970). Kodumaal uustr\u00fckis on “Kolm naist” saanud triloogiaks, mille kolmas osa ilmus esmakordselt: “Alma”, “Klaara” ja “Viktooria” (“Varrak”, 2005, l\u00e4bi m\u00fc\u00fcdud).<\/p>\n\n\n\n
Agronoom ja \u00e4rimees, r\u00f5hutab uustr\u00fckkide toimetaja Anne Velliste “Alma” saates\u00f5nas, andes sealsamas \u00fcksikasjaliku \u00fclevaate autori eluk\u00e4igust ja lisades, et kirjutama virgutasid Oskar L\u00f5vi Artur Adson ja Aino Kallas.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse majandusminister, teatab Mart Orava toimetatud koguteos “T\u00f5otan ustavaks j\u00e4\u00e4da…” (EKS, 2004).<\/p>\n\n\n\n
Kirjandus oli seega ajakirjandusliku suleosavusega \u00e4rimehe ja poliitiku harrastuslikuks k\u00f5rvaltegevuseks, mille viljadest “Kolm naist” v\u00e4\u00e4rib enim t\u00e4helepanu isiklikult kogetud ajastu t\u00f5etruu kujutamise t\u00f5ttu. Autoril\u00e4hedase elukogemusega minategelase Jaan J\u00e4rvalase elu j\u00e4lgitakse alates 20. sajandi alguse Treffneri g\u00fcmnaasiumist kuni Otto Tiefi valitsuse ja Eestist lahkumiseni 1944. aastal. Ajastu suured s\u00fcndmused, nagu majanduskriis ja okupatsioonid, saavad usaldusv\u00e4\u00e4rselt kujutatud olmelise sisu, rohkete k\u00f5rvaltegelaste hulgas kohtame palju ajaloolisi isikuid (Treffner, Laidoner, Tief, Sikkar, Soonp\u00e4\u00e4 jt). \u00dcsna hajusa ja k\u00f6itepiire ega pealkirju mitte t\u00e4pselt j\u00e4rgiva (elu teeb oma korrektiivid!) kompositsiooni aluseks on peategelase \u00f5igupoolest mitte kolm, vaid neli naist v\u00f5i armastust. Kronoloogilises j\u00e4rjekorras: aadlip\u00e4ritolu esimene abikaasa Anne ja noorusarmastus Alma, kellega suhted arenevad enam-v\u00e4hem samaaegselt, kuid vili Almast v\u00f5rsub alles hiljem; v\u00e4gistaja tapmises \u00f5igeks m\u00f5istetud orb halastaja\u00f5de Klaara, kelle minategelane v\u00f5tab kaasa otse kohtusaalist; ja Viktooria, kes on \u00f5igupoolest nooruses Jaani vastuarmastust kohtamata piielnud Maie t\u00fctar.<\/p>\n\n\n\n
Oskar L\u00f5vi “Kolme naise” puhul on tegemist suurte ja klassikaliste ajastu- ja perekonnaromaanide v\u00e4hem pretensioonika paralleeln\u00e4htusega. Kirjandusgurmaan ei pruugi sealt leida k\u00fcll uudseid v\u00f5tteid ega s\u00e4ravat stiili ja v\u00f5ib need romaanid rahumeeli unustusse j\u00e4ttagi, ent huvitava eluk\u00e4iguga ja rohkete elukogemustega inimese eluloo belletristlik k\u00e4sitlus ja taust v\u00f5iks olla nauditav k\u00f5igile memuaaride ja elulugude neelajaile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Oskar L\u00f5vi unustatud naised Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu \u00dclikool Oskar L\u00f5vi (1892 P\u00f5ltsamaa kihelkonnas – 1977 Montrealis) nime ega pseudon\u00fc\u00fcmi Jaan J\u00e4rvalane ei leidu \u00fcheski eesti kirjandusloos ega kesksete kultuuriajakirjade kriitikarubriigis. Kes ta oli? “Eesti kirjanike leksikon” (2000) visandab Oskar Kruusi sulega vastuse: prosaist, paguluses nelja romaanik\u00f6ite autor. “Kolm naist” I ja II (“Orto”, 1965), “Veretasu” […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84,83,85],"tags":[],"class_list":["post-1229","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-i-suvekool-2011","category-suvekoolid","category-teesid-i-suvekool-2011"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1229","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1229"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1229\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1230,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1229\/revisions\/1230"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1229"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1229"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1229"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}