Kultuur koosneb tsitaatidest, copy-paste on postmodernismist alates elementaarne, pasti\u0161\u0161 ja paroodia on kopeerimise vanad ja v\u00e4hem radikaalsed vennad, kes pole enam eriti moes.<\/p>\n\n\n\n
Eesti kirjandus ja kultuur laiemaltki on adaptatsioonide, j\u00e4ljendamiste, laiahaardeliste m\u00f5jude l\u00e4biseedimise produkt. Selles ei ole midagi taunimisv\u00e4\u00e4rset v\u00f5i n\u00f5rka, k\u00f5ik kultuurid on seda, \u00e4\u00e4realad ehk veidi rohkem kui tuum. Kui treenida end m\u00f5jusid m\u00e4rkama, siis palju mittem\u00f5jutatut j\u00e4rele ei j\u00e4\u00e4gi: mitte ainult eesti kirjanduses, vaid kirjanduses \u00fcldse, mitte ainult kirjanduses, vaid kultuuris \u00fcldse. Miks ometi siis originaalsuse-m\u00fc\u00fcti nii tugevalt v\u00e4\u00e4rtustatakse? Miks kirjutatakse kirjandusajalugusid nii, et veelahkmeks peetakse adapteerimise l\u00f5ppu ja originaalse alge esilep\u00e4\u00e4su?<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ib-olla on vildakas hoopis meie originaalsuse kontseptsioon. Ehk tasub praeguse lepliku allaheitlikkuse asemel kaaluda teistsugust, uhket ja iseteadlikku viisi kultuuriajaloo m\u00f5testamisel? V\u00f5iksime kirjutada ka sellise kirjandusloo, kus 19. sajandi l\u00f5pu piinlikest mugandustest saab uhke omandamine, l\u00e4biseedimine, enda omaks tegemine; kus 20. sajandi kirjandusvoolude j\u00e4rel viivitusega sabass\u00f6rkijate asemel r\u00e4\u00e4gime end uut moodi ausateks ja nutikateks mugandajateks, kelle tugevus on just nimelt senini h\u00e4benetud perifeeria barbaarsus, aeglus, vaesus, v\u00e4heldane rafineeritus, kadakasakslus ja rehepaplus.<\/p>\n\n\n\n
Postkoloniaalse m\u00f5ttega paralleelselt, m\u00f5neti sest s\u00f5ltumatult, ent ideoloogiliselt l\u00e4hedaselt on r\u00e4\u00e4gitud perifeersete kultuuride vastupanuteooriatest. Ettekandes tutvustan \u00fcht Brasiilias s\u00fcndinud mudelit oma ja v\u00f5\u00f5ra, originaali ja koopia vahekordade radikaalseks \u00fcmberm\u00e4ngimiseks. T\u00e4naste brasiillaste eelk\u00e4ijaid, tupi indiaanlasi, on maailm sajandeid identifitseerinud kannibalidena: olgu siis L\u00e4\u00e4ne progressiskaalal istuma j\u00e4\u00e4nud j\u00f5hkardite v\u00f5i romantiliste \u00f5ilsate mestlastena. Moodne brasiillane muidugi h\u00e4beneb sellist kirjeldust ja vaidleb vastu, nii nagu eestlasegi muudab t\u00f5rksaks L\u00e4ti Henriku pilt julmast ja ahnest maarahvast. Siis leidis aga \u00fcks lustakas Brasiilia modernistlik kirjanik, et vana v\u00e4geva m\u00fc\u00fcdi v\u00f5iks enda kasuks p\u00f6\u00f6rata: oleme jah inims\u00f6\u00f6jad, andke ainult ette, n\u00e4rime l\u00e4bi, neelame alla!<\/p>\n\n\n\n
Ettekandes tuleb jutuks antropofaagilise t\u00f5lgendusmudeli rakendatavus Eesti kirjandusajaloole. Toon n\u00e4iteid (niiv\u00f5rd-kuiv\u00f5rd) eesti kirjandustekstidest, mille puhul allaneelamise m\u00f5\u00f5tu adaptatsioon on teinud vastuv\u00f5tva kultuuri rikkamaks, v\u00f5tmata midagi \u00e4ra neilt, kes nii-\u00f6elda \u00e4ra s\u00f6\u00f6di.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Sa oled see, mida sa s\u00f6\u00f6d ehk kirjanduslike \u201epeegelduste\u201c mahe-magus eufemism mele.pesti [at] gmail.com Tallinna \u00dclikool Kultuur koosneb tsitaatidest, copy-paste on postmodernismist alates elementaarne, pasti\u0161\u0161 ja paroodia on kopeerimise vanad ja v\u00e4hem radikaalsed vennad, kes pole enam eriti moes. Eesti kirjandus ja kultuur laiemaltki on adaptatsioonide, j\u00e4ljendamiste, laiahaardeliste m\u00f5jude l\u00e4biseedimise produkt. Selles ei ole midagi […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[86,83,87],"tags":[],"class_list":["post-1303","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ii-suvekool-2012","category-suvekoolid","category-teesid-ii-suvekool-2012"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1303","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1303"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1303\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1319,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1303\/revisions\/1319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1303"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1303"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1303"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}