{"id":1322,"date":"2020-05-05T10:49:57","date_gmt":"2020-05-05T10:49:57","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1322"},"modified":"2020-05-05T10:49:59","modified_gmt":"2020-05-05T10:49:59","slug":"pille-riin-larm-4","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/pille-riin-larm-4\/","title":{"rendered":"Pille-Riin Larm"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u00d5hk on t\u00e4is peegeldusi: Lafcadio Hearni \u201eRokuro-Kubi\u201c vs. Friedebert Tuglase \u201e\u00d5hk on t\u00e4is kirge\u201c<\/h3>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">pilleriin.larm [at] gmail.com<\/h6>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">Tartu \u00dclikool<\/h6>\n\n\n\n<p>Eitava vastusena mulluses N\u00fcpli suvekoolis tekkinud k\u00fcsimusele, kas Friedebert Tuglas oli 1920. aastate \u201em\u00f5jukriitika\u201c (Marin Laak) praktikute jaoks tabu, kirjeldab seekordne ettekanne \u00fcht suurimat m\u00f5jukriitika laine skandaali, mis oli seotud nooreestlaste eellaste j\u00e4ljenduslikkust teravalt r\u00fcnnanud Tuglase enda novellide algup\u00e4raga. Seoses Tuglase 40. s\u00fcnnip\u00e4eva ja kirjanikut\u00f6\u00f6 25. aastap\u00e4evaga ilmus 1926. aasta ajakirjanduses arvukalt \u00f5nnitlusi, juubelikirjutisi ning loomingu anal\u00fc\u00fcse, aga ka rida artikleid, mis t\u00f5id esile sarnasusi Lafcadio Hearni \u201eRokuro-Kubi\u201c (1904) ja Tuglase \u201e\u00d5hk on t\u00e4is kirge\u201c (1920) vahel. Ettekandes vaatlengi Tuglast kui Hearni j\u00e4ljendajat. Kirjeldan rafineeritud kuvandiga autori kirjanduslikku n-\u00f6 kannibalismi, aga osutan ka kirjaniku ebakindlatele seisukohtadele originaalsuse ja peegelduste suhtes.<\/p>\n\n\n\n<p>Peale Tuglase personaalk\u00fcsimuste p\u00f6\u00f6rab ettekanne p\u00f5gusalt t\u00e4helepanu \u201eantropofaagilise t\u00f5lgendusmudeli\u201c potentsiaalile kirjandusteaduses \u00fcldiselt. Ehkki modernne esteetika hoiab j\u00e4ljendamist praeguseni p\u00f5lu all, on ajuti, ka m\u00f5jukriitika laineharjal, leidunud ebaoriginaalsust v\u00e4\u00e4rtustavaid pioneere. Tuglase kui Hearni mugandajaga ei seostu mitte ainult m\u00f5jude otsimine, vaid ka uudsed m\u00f5ttevahetused m\u00f5jude paratamatuse \u00fcle. 1926. aasta arutelud p\u00e4\u00e4disid kogu eesti kirjandust epigooniliseks kuulutava artikliga \u201eEpigoonid\u201c \u201eilustatud kirjanduse ja pilke ajakirjas\u201c S\u00e4demed. Artikli autor \u201eEpigonismi teoreetik\u201c kutsub selles \u00fcles moodustama uut r\u00fchmitust \u201eEpigoon\u201c: \u201eLoomulikult astuwad sinna k\u00f5ik Eesti kirjanikud. R\u00fchma peamine \u00fclesanne oleks laiematele hulkadele seletada, et epigonism on w\u00f5rdlemisi kasulik n\u00e4htus kirjanduses. R\u00fchmitus peab \u201ek\u00e4\u00e4nama j\u00e4lle k\u00f5ik asjad heaks\u201c (1926, nr 46, lk 368).\u201c Kas Epigonismi teoreetik oli satiiriline k\u00fc\u00fcnik, optimistlik realist v\u00f5i naiivne narr, kes v\u00f5is endale lubada julgete ideede v\u00e4ljak\u00e4imist v\u00e4hemasti pilalehes, j\u00e4\u00e4gu lugeja\/kuulaja otsustada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00d5hk on t\u00e4is peegeldusi: Lafcadio Hearni \u201eRokuro-Kubi\u201c vs. Friedebert Tuglase \u201e\u00d5hk on t\u00e4is kirge\u201c pilleriin.larm [at] gmail.com Tartu \u00dclikool Eitava vastusena mulluses N\u00fcpli suvekoolis tekkinud k\u00fcsimusele, kas Friedebert Tuglas oli 1920. aastate \u201em\u00f5jukriitika\u201c (Marin Laak) praktikute jaoks tabu, kirjeldab seekordne ettekanne \u00fcht suurimat m\u00f5jukriitika laine skandaali, mis oli seotud nooreestlaste eellaste j\u00e4ljenduslikkust teravalt r\u00fcnnanud Tuglase [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[86,83,87],"tags":[],"class_list":["post-1322","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ii-suvekool-2012","category-suvekoolid","category-teesid-ii-suvekool-2012"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1322","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1322"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1322\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1337,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1322\/revisions\/1337"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1322"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1322"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1322"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}