Ettekanne keskendub m\u00f5ningatele s\u00f5lmpunktidele nendes kirjandusprotsessi kirjeldustes ja t\u00f5lgendustes, mis p\u00fc\u00fcavad rohkem v\u00f5i v\u00e4hem \u00fcldistavalt h\u00f5lmata n\u00f5ukogude okupatsiooni perioodi kirjandust, eesk\u00e4tt luulet. 1980.\/1990. aastate poliitilistest ja ideoloogilistest muutustest tingitud vajadus vaadata uue pilguga okupatsiooniaja kirjandusele, p\u00fc\u00fcda seda uutmoodi kirjeldada ja hinnata ning v\u00f5tta m\u00f6\u00f6dunud 50 aasta jooksul v\u00e4lja kujunenud kirjanduskaanoni suhtes seisukoht, mis arvestaks poliitilisi ja ideoloogilisi tegureid, t\u00f5i k\u00e4ibesse mitmeid \u00fcldistavaid metafoore ning tekitas diskussioone k\u00f5nealuse kirjandusperioodi t\u00e4henduse ja rolli \u00fcle. Ehkki \u00fcldise tendentsina v\u00f5ib m\u00e4rgata p\u00fc\u00fcdu t\u00e4ita okupatsiooniv\u00f5imu kultuuripoliitikast p\u00f5hjustatud t\u00fchikuid kirjandusloos ning n-\u00f6 restaureerida kaanonit, pole kujunenud p\u00e4ris \u00fchtset arusaama sellest, mida ja millisel m\u00e4\u00e4ral tuleks m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendite kirjanduspildis arvesse v\u00f5tta; ka on osa diskussioonist aja jooksul h\u00e4\u00e4bunud.<\/p>\n\n\n\n
Kuna vaatlusaluse perioodi puhul kirjanduse ajaloos tulevad k\u00f5ne alla uurija\/k\u00e4sitleja kogemus ja m\u00e4lu, mis saavad erilise kaalu l\u00f5he t\u00f5ttu avaliku ja mitteavaliku \u2013 v\u00f5i ametliku ja tervikliku \u2013 kultuurikogemuse vahel, v\u00f5ib \u00fche probleemina n\u00f5ukogudeaegse eesti luule k\u00e4sitlemisel ja kaardistamisel (sh periodiseerimisel, luule rolli m\u00e4\u00e4ratlemisel, kaanoni kujundamisel) n\u00e4ha erinevaid hoiakuid ja t\u00f5lgendusviise, mis p\u00f5hinevad isiklikul ja\/v\u00f5i p\u00f5lvkondlikul kogemusel. Samal ajal on selle perioodi kirjanduse k\u00e4sitlusis kujunenud v\u00e4lja \u00fcks, \u00f5ige, \u00fcldine \u00fchisalus, mis k\u00fcll erinevaid vorme v\u00f5ttes ja osalt metafoorselt v\u00e4ljendudes seisneb eesk\u00e4tt luule tajumises rahvusliku enesetunnetuse kandja ning vaimse vastupanu v\u00e4ljendamise v\u00f5imalusena.<\/p>\n\n\n\n
Luule ja luuleloo vaatlemine poliitiliselt ja v\u00f5i ideoloogiliselt anga\u017eeerituna on andnud lisav\u00f5imalusi nii periodiseerimiseks kui ka t\u00f5lgenduslikeks \u00fcldistusteks, ometi t\u00e4hendab selline l\u00e4henemisviis kirjandusloo ja luulekaanoni kujundamise v\u00f5i restaureerimise seisukohalt mitmetahulist ja keerulist retseptsioonimudelit, mis puhuti on tekitanud ka \u00e4\u00e4rmustesse laskuvat poleemikat ning k\u00e4tkeb endas liialdamisohtu. Ettekandes vaadeldakse eesk\u00e4tt nimetatud probleemide \u2013 k\u00e4sitluste kogemusp\u00f5hisuse ja ideoloogilisele anga\u017eeeritusele tugineva retseptsiooni \u2013 m\u00f5ju arusaamale n\u00f5ukogude perioodi luuleloost ning kaanoni restaureerimisele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Mitmem\u00f5\u00f5tmeline luulelugu ehk Restaurator Cimpus marja.unt [at] ut.ee Tartu \u00dclikool \/ Eesti Kirjanduse Selts Ettekanne keskendub m\u00f5ningatele s\u00f5lmpunktidele nendes kirjandusprotsessi kirjeldustes ja t\u00f5lgendustes, mis p\u00fc\u00fcavad rohkem v\u00f5i v\u00e4hem \u00fcldistavalt h\u00f5lmata n\u00f5ukogude okupatsiooni perioodi kirjandust, eesk\u00e4tt luulet. 1980.\/1990. aastate poliitilistest ja ideoloogilistest muutustest tingitud vajadus vaadata uue pilguga okupatsiooniaja kirjandusele, p\u00fc\u00fcda seda uutmoodi kirjeldada ja hinnata […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[86,83,87],"tags":[],"class_list":["post-1456","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ii-suvekool-2012","category-suvekoolid","category-teesid-ii-suvekool-2012"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1456","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1456"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1456\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1457,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1456\/revisions\/1457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1456"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1456"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1456"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}