{"id":1458,"date":"2020-05-05T11:03:01","date_gmt":"2020-05-05T11:03:01","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1458"},"modified":"2020-05-05T11:03:03","modified_gmt":"2020-05-05T11:03:03","slug":"mart-velsker-3","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/mart-velsker-3\/","title":{"rendered":"Mart Velsker"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Raimond Mustj\u00f5e kaldalt ja Ain Haukamaalt<\/h3>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">mart.velsker [at] ut.ee<\/h6>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">Tartu \u00dclikool<\/h6>\n\n\n\n<p>Raimond Kolk ja Ain Kaalep kohtusid Soome s\u00f5jav\u00e4es 1944. aastal ning j\u00f5udsid esineda koos k\u00e4sikirjalises almanahhis \u201eQuasi modo\u201c. M\u00f5nda aega hiljem kujunes kahe mehe tekstide k\u00f5ige ilmekamaks haakumisalaks l\u00f5unaeesti kirjandus ehk siis Kaalepi terminoloogiat kasutades uandi kirjandus. Kolk oli k\u00f5ige olulisem v\u00f5rukeelne luuletaja paguluses, Kaalep v\u00f5rukeelse luule esimesi elustajaid sulaaegses Eesti NSVs.<\/p>\n\n\n\n<p>L\u00f5unaeesti kirjanduses on luule olnud v\u00f5tmelise t\u00e4hendusega, v\u00f5iks siis oletada, et ilma Kolgi ja Kaalepita oleks l\u00f5unaeesti kirjanduse saatus ja \u00fcldilme kujunenud 20. sajandi teisel poolel teistsuguseks ja palju problemaatilisemaks. Samas erinevad nende l\u00e4htekohad mitmeski m\u00f5ttes: Kolk alustab spontaanselt kirjutamist emakeeles, Kaalep \u00f5pib v\u00f5ru keele \u00e4ra v\u00f5\u00f5ra keelena ja hakkab seda v\u00e4rssides pruukima programmilise teadlikkusega. Uandi kirjanduse ellu\u00e4ratamine on Kaalepi \u00fcks eesm\u00e4rke, samas kui Kolgi valikutes pole v\u00e4idetavalt erilist soovi mingit traditsiooni j\u00e4tkata v\u00f5i midagi reanimeerida. Kolgi loomingust kaob v\u00f5ru keel samm-sammult, nii nagu pagulasluuletajal elav keeletaust ajas j\u00e4rjest kaugeneb. Kaalepil alguses tausta peaaegu polegi, aga seda tuleb juurde. Ta avaldab 1962. aastal oma esimese (osaliselt) v\u00f5rukeelse luuletuse, selleks ajaks on Kolgi v\u00f5rukeelse loomingu p\u00f5hiosa juba valmis kirjutatud. Kaalep ei unusta oma t\u00f5lkijarolli ka mitte v\u00f5rukeelse autorina, Kolk t\u00f5lkijana tuntud ei ole.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas siis ikkagi relvavendade erinevused kokku klapivad? Kas v\u00f5ib v\u00e4ita, et erinevad l\u00e4htekohad t\u00e4hendavad ka p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevaid loomingulisi lahendusi, v\u00f5i siiski mitte? Kas Kolgi traditsioonilisus on seesama, mis Kaalepi traditsioonilisus? Kuidas nende v\u00f5rukeelne looming peegeldub hilisemas retseptsioonis, kus hakatakse konstrueerima l\u00f5unaeesti kirjanduslugu?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Raimond Mustj\u00f5e kaldalt ja Ain Haukamaalt mart.velsker [at] ut.ee Tartu \u00dclikool Raimond Kolk ja Ain Kaalep kohtusid Soome s\u00f5jav\u00e4es 1944. aastal ning j\u00f5udsid esineda koos k\u00e4sikirjalises almanahhis \u201eQuasi modo\u201c. M\u00f5nda aega hiljem kujunes kahe mehe tekstide k\u00f5ige ilmekamaks haakumisalaks l\u00f5unaeesti kirjandus ehk siis Kaalepi terminoloogiat kasutades uandi kirjandus. Kolk oli k\u00f5ige olulisem v\u00f5rukeelne luuletaja paguluses, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[86,83,87],"tags":[],"class_list":["post-1458","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ii-suvekool-2012","category-suvekoolid","category-teesid-ii-suvekool-2012"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1458","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1458"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1458\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1459,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1458\/revisions\/1459"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1458"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1458"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1458"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}