Kunst saab olla \u00fchtaegu nii \u00fchiskonna, ajastu, ajaloo, autori, vastuv\u00f5tja, teiste teoste kui iseenda peegeldajaks. K\u00e4esoleval juhul m\u00f5tiskleks ennek\u00f5ike selle \u00fcle, miks ja mida teeb kino kirjandust peegeldades. Seejuures ei ole k\u00fcsimus \u00fcksnes selles, mis saab kirjandusteosest kinos, vaid selles, mida see peegeldamine eneses laiemalt sisaldab ning mis funktsiooni v\u00f5ib see kultuuris t\u00e4ita.<\/p>\n\n\n\n
Esmase vaatluse j\u00e4rgi saaks peegeldada kaheti: t\u00f5ep\u00e4raselt, n-\u00f6 \u201epeegli surnud automaatsusega\u201d (Lotman 2004), v\u00f5i vildakalt, k\u00f5verpeegeldades. Ent kui l\u00e4htuda keele ja maailma ning keelte eneste vahelise kattumatuse, \u00fchildamatuse ideest, n\u00e4ib teatav k\u00f5verpeegeldamine olevat paratamatu. Mis tahes keel on v\u00f5imeline keelev\u00e4list (enesev\u00e4list) peegeldama \u00fcksnes osaliselt ning enese sisemistest reeglitest l\u00e4htuvalt. See paratamatu k\u00f5verpeegeldamine, keel n-\u00f6 konventsionaalse k\u00f5verpeeglina, tingib ka vajaduse mitme keele j\u00e4rele (Lotman 2005) ning mida rohkem keeli on kultuuril, seda rikkalikumalt, mitmekesisemalt on see v\u00f5imeline maailma peegeldama. Ent \u00fclalmainitud paratamatut, konventsionaalset k\u00f5verpeeglit tuleks eristada valikulisest, t\u00f5lgenduslikust k\u00f5verpeeglist. Viimane eeldab teadlikkust keelelise peegeldamise piirangutest ja v\u00f5imalustest ning nende kasutamist t\u00e4hendusloomeliselt. Kino puhul tuleneb paratamatu k\u00f5verpeegeldamine eelk\u00f5ige selle tehnoloogilisetest ise\u00e4radest, t\u00f5lgendav k\u00f5verpeegel on kino kunstina. Kummastus kui kunstiv\u00f5te (\u0160klovski 1993) puudutaks seega just viimast.<\/p>\n\n\n\n
Ent kuna kino ei ole puhas kunst, vaid ulatuslikum sotsiokultuuriline institutsioon, on sellel t\u00f5lgendavaid k\u00f5verpeegleid rohkem kui \u00fcksnes selle keel. Lisaks kinematograafilisele k\u00f5verpeeglile saame r\u00e4\u00e4kida kultuurilisest, turumajanduslikust, ideoloogilisest jne k\u00f5verpeeglist, ka autorist kui k\u00f5verpeeglist. Kirjandusteose kinole kohandamisel v\u00f5ib \u00fcks v\u00f5i teine neist saada domineerivaks.<\/p>\n\n\n\n
Kirjandusteose ekraniseerimisel oli pikka aega ideaaliks allikatruudus, st teose (t\u00e4psemalt: teose sisu) v\u00f5imalikult autentne peegeldamine filmikunsti vahenditega. Seejuures kaasnes sisu v\u00f5imalikult truu edasiandmisega tihti ka v\u00e4ljendusvahendite \u00fclev\u00f5tmine kirjanduselt, n-\u00f6 kirjandusliku filmi loomine, kuna v\u00f5\u00f5raid vahendeid kasutades on truuks j\u00e4\u00e4mine keerulisem. Kuid l\u00e4htudes ideest, et t\u00f5lgendamise rikkalikkus eeldab keelte kui maailma tunnetamise vahendite ise\u00e4ralike piirangute teadvustamist ja kasutamist (r\u00e4\u00e4kimata teiste peegeldustasandite teadvustamisest), v\u00f5iks k\u00fcsida: kas selleks, et ekraniseering oleks hea ekraniseering, peaks kino toimima kirjanduse k\u00f5verpeeglina? K\u00f5verpeegeldamist tuleks siin n\u00e4ha alternatiivsete, uute t\u00e4hendusdimensioonide avajana \u2013 see paigutab info uutesse t\u00e4henduss\u00fcsteemidesse ning v\u00f5imaldab selle kaudu uusi lugemis-\/m\u00f5istmisviise, uusi vaatepunkte. K\u00f5verpeegeldav kino on \u00fchtaegu nii refleksiooniv\u00f5imeline, m\u00f5tlev kino kui misrefleksiooniv\u00f5imeline v\u00f5i teisitim\u00f5tlev kino. Seega kirjandusteost k\u00f5verpeegeldav kino ei sea eesm\u00e4rgiks teose kordamist uues meediumis, vaid teose \u00fcmberm\u00f5testamist uute vahenditega ja uues kontekstis.<\/p>\n\n\n\n
Ometi kaasneb praegusel \u201ck\u00f5verpeegeldamise ajastul\u201d k\u00fcsimus \u201cvalesti\u201d peegeldamise piiridest ja v\u00e4\u00e4rtusest. Kas igasugune k\u00f5verpeegeldamine on lubatud ja v\u00e4\u00e4rtuslik? Millised k\u00f5verpeeglid on v\u00e4\u00e4rtuslikud? Mis teeb k\u00f5verpeegeldamise v\u00e4\u00e4rtuslikuks?<\/p>\n\n\n\n
Viited:<\/p>\n\n\n\n
Kino kui kirjanduse k\u00f5verpeegel katre.parn [at] ut.ee Tartu \u00dclikool Kunst saab olla \u00fchtaegu nii \u00fchiskonna, ajastu, ajaloo, autori, vastuv\u00f5tja, teiste teoste kui iseenda peegeldajaks. K\u00e4esoleval juhul m\u00f5tiskleks ennek\u00f5ike selle \u00fcle, miks ja mida teeb kino kirjandust peegeldades. Seejuures ei ole k\u00fcsimus \u00fcksnes selles, mis saab kirjandusteosest kinos, vaid selles, mida see peegeldamine eneses laiemalt sisaldab […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[86,83,87],"tags":[],"class_list":["post-1464","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ii-suvekool-2012","category-suvekoolid","category-teesid-ii-suvekool-2012"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1464","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1464"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1464\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1465,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1464\/revisions\/1465"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1464"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1464"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1464"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}