Filmikunst on kultuurim\u00e4lu meedium, mis \u00fchendatult ajalooga aitab s\u00e4ilitada ja kujundada mingi kindla m\u00e4lukollektiivi (nt rahvuse) identiteeti. 1950. aastate Eesti NSVs hinnati senise vaimse kultuurip\u00e4randi asjakohasust aktiivselt \u00fcmber ning kujundati uusi klassikakaanoneid. Sotsialism ja kommunistlik ideoloogia p\u00fcrgisid looma uut m\u00e4lukollektiivi, mis t\u00f5lgendaks ajalugu teistsugusel moel. See, mida peetakse Eesti rahvuslikuks filmikunstiks, s\u00fcndis j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi alguses. Kuid seda s\u00fcndi oli Tallinna Kinostuudios hakatud ette valmistama, p\u00f6\u00f6rates enamasti eesti kirjanike initsiatiivil uuriva pilgu varasemale romaanip\u00e4randile ning rahvuslikust aspektist hinnatud ajalootemaatikale.<\/p>\n\n\n\n
Teiste seas t\u00f5usis 1950. aastate teisel poolel p\u00e4evakorda legendaarse Rummu J\u00fcri ainelise uusk\u00e4sitluse tootmine (1929. aastal oli valminud Johannes Loobi m\u00e4ngufilm \u201eJ\u00fcri Rumm\u201c), mis l\u00e4htus Huko Lumeti ja Alfred Meringu 1955. aastal avaldatud muusikalisest kom\u00f6\u00f6diast. Mai Talvesti algatusel valmis \u201eRummu J\u00fcrist\u201c kolme aastaga (1956\u00ad\u20131958) omataoliste ajaloofilmiprojektide seas rekordiliselt, lepingulist normi \u00fcletavalt kuus stsenaariumivarianti. T\u00f5si, stuudiot need siiski ei rahuldanud, stsenaariumiprojekt sattus ideeliselt ja kunstiliselt n\u00f5rgaks tunnistatuna riiulile ning unustati peale teistkordset mahakandmist 1964. aastal l\u00f5plikult.<\/p>\n\n\n\n
Teisenenud poliitilistes oludes ei saanud 1950. aastatel filmimisluba \u00fckski kohaliku ajaloo t\u00f5lgendamisega tegelev algatus, mis ei lubanud \u00f5igustada Eesti okupeerimist. J\u00e4rjekindlale eba\u00f5nnestumisele vaatamata on aga katsetustel, nagu \u201eProhvet Maltsvet\u201c (1954\u20131955), \u201eMahtra s\u00f5da\u201c (1955\u20131959), \u201e\u00dcmera j\u00f5el\u201c (1956\u20131961) ja \u201eRummu J\u00fcri\u201c (1955\u20131964), omaette v\u00e4\u00e4rtus. Nad n\u00e4itavad, mis suunas oli liikumas kohalik, oma m\u00e4ngufilmi-traditsiooni alles \u00fcles ehitav riikliku alluvusega stuudio. Inspiratsiooni sooviti leida Eesti ajaloost ja kirjandusklassikast, mis \u00fchendaks kohalikku m\u00e4lukollektiivi. Veelgi enam, \u00f5nnestumine oleks taganud kultuurim\u00e4lu kohalikele j\u00f5ukeskmetele v\u00e4ga m\u00f5jusa ja laia leviku. Eba\u00f5nnestumine t\u00e4hendas aga katkestust m\u00e4lukultuuri p\u00fcrgimuses vabalt edasi kanduda.<\/p>\n\n\n\n
\u201eRummu J\u00fcri\u201c puhul uurin peamiselt kahte tasandit: s\u00fc\u017eeelisi peegeldusi ning projekti tagamaid selgitavat dokumentatsiooni. Mind huvitavad j\u00e4rgmised k\u00fcsimused: kuidas ajaloolist isikut stsenaariumides kujutati? Mis m\u00f5jutas ainese t\u00f5lgendust? Mis juhtus, et stsenaariumiprojektist filmi ei saanud?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
M\u00e4ssumeelse Rummu J\u00fcri visa eba\u00f5nnestumine (filmimisloata stsenaariumiprojekt 1955\u20131964) kkotta [at] tlu.ee Tallinna \u00dclikool Filmikunst on kultuurim\u00e4lu meedium, mis \u00fchendatult ajalooga aitab s\u00e4ilitada ja kujundada mingi kindla m\u00e4lukollektiivi (nt rahvuse) identiteeti. 1950. aastate Eesti NSVs hinnati senise vaimse kultuurip\u00e4randi asjakohasust aktiivselt \u00fcmber ning kujundati uusi klassikakaanoneid. Sotsialism ja kommunistlik ideoloogia p\u00fcrgisid looma uut m\u00e4lukollektiivi, mis t\u00f5lgendaks […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[86,83,87],"tags":[],"class_list":["post-1472","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ii-suvekool-2012","category-suvekoolid","category-teesid-ii-suvekool-2012"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1472","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1472"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1472\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1473,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1472\/revisions\/1473"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1472"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1472"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1472"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}