{"id":1474,"date":"2020-05-05T11:06:49","date_gmt":"2020-05-05T11:06:49","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1474"},"modified":"2020-05-05T11:06:51","modified_gmt":"2020-05-05T11:06:51","slug":"tanel-pern","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/tanel-pern\/","title":{"rendered":"Tanel Pern"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Ideoloogia piirid: juunip\u00f6\u00f6rde (k\u00f5ver)peegeldused<\/h3>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">Tartu \u00dclikool<\/h6>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">tanel.pern [at] ut.ee<\/h6>\n\n\n\n<p>Ettekande pealkiri on inspireeritud Lenini kuulsast artiklist \u201eLev Tolstoi kui Vene revolutsiooni peegel\u201c. Selles artiklis nimetab Lenin Tolstoid \u00f5igupoolest revolutsiooni k\u00f5verpeegliks, peegliks, mis ei peegelda asju \u00f5igesti. Eestis 1940. aastal toimunud \u201erevolutsioon\u201c, \u00f5igemini riigip\u00f6\u00f6re, hakkas toimumise j\u00e4rel kirjanduselt kohe n\u00f5udma enese peegeldamist. Huvitaval kombel osutub see s\u00fcndmus aga kirjanduses, vastupidi, t\u00e4ielikult blokeerituks. Toimunust ei saanud otse r\u00e4\u00e4kida ega seda isegi nimetada. S\u00fcndmus ise osutus paljudes tekstides murdepinnaks, mida ennast otsekui ei olnudki, kuid kus \u201ep\u00e4rast\u201c sai \u201eenne\u201c olnu s\u00fcmmeetriliseks vastandpooleks.<\/p>\n\n\n\n<p>Selles segases situatsioonis v\u00f5ime kohata erinevaid m\u00e4lustrateegiaid, alates mineviku otsesest eitamisest v\u00f5i unustamisest ja l\u00f5petades erinevate viisidega selle teisiti m\u00e4letamiseks. Leian, et nende strateegiate korrastamisel v\u00f5iks juhinduda m\u00e4lu kuritarvitamise v\u00f5i rikkumise viiside t\u00fcpoloogiast, mille on raamatus \u201eM\u00e4lu, ajalugu, unustamine\u201c esitanud Paul Ricoeur: blokeeritud m\u00e4lu, manipuleeritud m\u00e4lu, m\u00e4lukohustus. Nende tasandil puutume kokku ka ideoloogia fenomeniga. Clifford Geertz m\u00e4\u00e4ratleb ideoloogiaid s\u00fcmbols\u00fcsteemidena, kultuuri\u0161abloonidena, mis on \u201emallid v\u00f5i ehitusplaanid sotsiaalsete ja ps\u00fchholoogiliste protsesside korrastamiseks, nii nagu geneetilised s\u00fcsteemid annavad sellise malli orgaaniliste protsesside korrastamiseks\u201c. Uue ideoloogia vastuv\u00f5tmine t\u00e4hendab m\u00e4lu \u00fcmberkorrastamist vastavalt nendele \u0161abloonidele. Minevikku hinnatakse oleviku seisukohalt: s\u00fcndmuseks saab olla ainult selline n\u00e4htus, mis on ideoloogia jaoks t\u00e4henduslik; samas m\u00f5istetakse olevikku l\u00e4bi sellesama mineviku.<\/p>\n\n\n\n<p>Oma ettekandes vaatangi, kuidas kirjanduse kaudu p\u00fc\u00fctakse m\u00f5testada minevikku ja olevikku. Kirjandus kasutab selleks \u00e4ra teatavaid poliitilise ideoloogia ja poliitilise diskursuse osi. Sotsrealistlikku ideoloogiat (kui esteetilist ideoloogiat Terry Eagletoni m\u00f5istes) ei saa aga pidada n\u00f5ukogude (meta)ideoloogia pelgaks \u00fclekandmiseks v\u00f5i peegeldamiseks kirjandusse; selle kui ideoloogia s\u00fcsteemsuski on vaid n\u00e4iline: tegemist on erinevate kultuuriliste koodide, kategooriate jms kogumiga, mille muudab sidusaks \u201esotsrealistlikkus\u201c kui horisont.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ideoloogia piirid: juunip\u00f6\u00f6rde (k\u00f5ver)peegeldused Tartu \u00dclikool tanel.pern [at] ut.ee Ettekande pealkiri on inspireeritud Lenini kuulsast artiklist \u201eLev Tolstoi kui Vene revolutsiooni peegel\u201c. Selles artiklis nimetab Lenin Tolstoid \u00f5igupoolest revolutsiooni k\u00f5verpeegliks, peegliks, mis ei peegelda asju \u00f5igesti. Eestis 1940. aastal toimunud \u201erevolutsioon\u201c, \u00f5igemini riigip\u00f6\u00f6re, hakkas toimumise j\u00e4rel kirjanduselt kohe n\u00f5udma enese peegeldamist. Huvitaval kombel osutub see [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[86,83,87],"tags":[],"class_list":["post-1474","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ii-suvekool-2012","category-suvekoolid","category-teesid-ii-suvekool-2012"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1474","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1474"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1474\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1475,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1474\/revisions\/1475"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1474"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1474"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1474"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}