{"id":1495,"date":"2020-05-05T11:14:57","date_gmt":"2020-05-05T11:14:57","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1495"},"modified":"2020-05-05T11:14:59","modified_gmt":"2020-05-05T11:14:59","slug":"neeme-naripa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/neeme-naripa\/","title":{"rendered":"Neeme N\u00e4rip\u00e4"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Sobimatud l\u00f5igud Lukianose reisikirjas \u201eT\u00f5elised lood\u201c<\/h3>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">neeme.naripa [at] ut.ee<\/h6>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">Tartu \u00dclikool<\/h6>\n\n\n\n<p>1964. aasta \u201eVanakreeka kirjanduse antoloogias\u201c (koost Ain Kaalep ja \u00dclo Torpats) on Lukianose \u201eT\u00f5eliste lugude\u201c osalises t\u00f5lkest (t\u00f5lkija Karl Reitav) v\u00e4lja j\u00e4etud kaks l\u00fchikest l\u00f5iku. Nende k\u00e4rbete p\u00f5hjus on t\u00f5en\u00e4oliselt sisuline, sest teose mahtu poleks nad olulisel m\u00e4\u00e4ral suurendanud. Kummalgi juhul on tegu teatud nn ebamoraalsete kirjeldustega.<\/p>\n\n\n\n<p>Ettekanne uurib, kas selliste v\u00e4ljaj\u00e4tete puhul v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida traditsioonist tulenevast (enese)tsensuurist v\u00f5i m\u00e4ngivad siin olulist rolli pigem n\u00f5ukogudeaegsed kultuurinormid. Selleks tutvustatakse Lukianose n\u00f5ukogudeaegset kuvandit, mis oli valdavalt positiivne: Lukianosele viitab tunnustavalt nt Friedrich Engels, keda tsiteerivad mitmed n\u00f5ukogudeaegsed antiikirjanduse k\u00e4sitlused. Edasi k\u00f5rvutatakse vastavaid tekstikohti Reitavi Lukianose t\u00f5lkes kahe inglise t\u00f5lkega (Henry Watson Fowler ja Francis George Fowler 1905, Austin Morris Harmon 1921), kahe prantsuse t\u00f5lkega (Perrot d\u2019Ablancourt 1787, Eug\u00e8ne Talbot 1857), kahe saksa t\u00f5lkega (Christoph Martin Wieland 1788\u20131789, Horst Gasse 1960?). Saksa t\u00f5lgete puhul tuleks m\u00e4rkida, et Gasse t\u00f5lge on ilmunud esmatr\u00fckina, Wielandi oma aga kordustr\u00fckina Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Lisaks sellele v\u00f5rreldakse Reitavi t\u00f5lget teise teadaoleva eestikeelse \u201eT\u00f5eliste lugude\u201c t\u00f5lkega, mis p\u00e4rineb k\u00e4sikirjalisena Rudolf Laaneselt (ilmselt perioodist enne 1940. aastat).<\/p>\n\n\n\n<p>Anal\u00fc\u00fcsi tulemusena v\u00f5ib \u00f6elda, et mitmed (aga mitte k\u00f5ik) varasemad v\u00f5\u00f5rkeelsed t\u00f5lked on kasutanud mainitud tekstikohtadel eufemisme v\u00f5i muid tsensuuristrateegiaid. Samas sellist markeeritud v\u00e4ljaj\u00e4ttu tekstist, nagu on kasutatud \u201eVanakreeka kirjanduse antoloogias\u201c, neis ei leia. Laanese k\u00e4sikirjaline ja Gasse t\u00f5lge (antoloogia kaasaegne!) on originaalitruud. Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5ib \u00f6elda, et oma ajastus on antoloogias kasutatud v\u00e4ljaj\u00e4tt pigem erandlik, olgu p\u00f5hjuseks siis t\u00f5lkija v\u00f5i toimetaja isiklikud eelistused v\u00f5i n\u00f5ukogude kultuur. Anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus saavad kindlasti tsiteeritud Lukianose ropud l\u00f5igud!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sobimatud l\u00f5igud Lukianose reisikirjas \u201eT\u00f5elised lood\u201c neeme.naripa [at] ut.ee Tartu \u00dclikool 1964. aasta \u201eVanakreeka kirjanduse antoloogias\u201c (koost Ain Kaalep ja \u00dclo Torpats) on Lukianose \u201eT\u00f5eliste lugude\u201c osalises t\u00f5lkest (t\u00f5lkija Karl Reitav) v\u00e4lja j\u00e4etud kaks l\u00fchikest l\u00f5iku. Nende k\u00e4rbete p\u00f5hjus on t\u00f5en\u00e4oliselt sisuline, sest teose mahtu poleks nad olulisel m\u00e4\u00e4ral suurendanud. Kummalgi juhul on tegu teatud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[88,83,89],"tags":[],"class_list":["post-1495","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-iii-suvekool-2013","category-suvekoolid","category-teesid-iii-suvekool-2013"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1495","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1495"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1495\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1496,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1495\/revisions\/1496"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1495"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1495"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1495"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}