Kirjanduslooline \u00fcldteadmine \u00fctleb, et kui korralikust, puhtast sotsrealismist ja n\u00f5ukogulikkusest eesti kirjanduse puhul \u00fcldse on m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida on, siis aastate 1945\u20131955 kontekstis. Sirje Olesk on 1950. aastate teise poolde paigutanud murrangu ja hilisemat perioodi n\u00f5ukogude eesti kirjanduses kirjeldanud \u201ebourdieu\u2019liku s\u00fcmboolse v\u00e4ljana, kus v\u00f5itlevad n-\u00f6 n\u00f5ukogude ja eesti kultuur\/kirjandus\u201c. Kirjanduslugu jutustatakse t\u00e4nap\u00e4eval eduloona sellest, kuidas viimane v\u00f5itluses peale j\u00e4i. Minu lugemismuljetes t\u00fckib aga ikka esile, kui eluj\u00f5uline oli sealjuures esimene: kuiv\u00f5rd ka 1960. ja isegi veel 1970. aastate romaanides on ikkagi oluline sotsrealistlik raamistik, sealt p\u00e4rinevad mallid ja laadid. Olgugi et neid erineval moel t\u00f6\u00f6deldakse, murendatakse ja venitatakse, tugeva alusp\u00f5hja moodustavad nad ikkagi. Samuti on kaasaegne kriitika osalt sunnitud, aga k\u00fcllap ka lihtsalt harjunud kirjandusest r\u00e4\u00e4kima just selle diskursuse terminites.<\/p>\n\n\n\n
Oma jutus tahan j\u00e4medates joontes visandada \u00fche niisuguse termini r\u00e4ndu l\u00e4bi aja: kuidas ja millal on n\u00f5ukogude eesti kirjandusteaduses kasutatud terminit \u201epositiivne kangelane\u201c, mille kohta Andrei Sinjavski on \u00f6elnud, et see on \u201esotsialistliku realismi P\u00fchamatest P\u00fchim, selle nurgakivi ja peamine saavutus\u201c? Nagu ettekande pealkiri aimata lubab, puutuvad asjasse ka karakteri ja (positiivse) ideaali m\u00f5iste. Minu h\u00fcpotees on, et kuigi ligikaudu 1960.\u20131970. aastate vahetuseks paistab positiivse kangelase m\u00f5iste ise olevat j\u00e4\u00e4nud k\u00f5rvaliseks, m\u00f5jutas see taustalt ikkagi tugevasti nii lugejaootusi kui ka kirjanduskriitikat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kangelane, karakter, ideaal johanna.ross [at] ut.ee Tartu \u00dclikool Kirjanduslooline \u00fcldteadmine \u00fctleb, et kui korralikust, puhtast sotsrealismist ja n\u00f5ukogulikkusest eesti kirjanduse puhul \u00fcldse on m\u00f5tet r\u00e4\u00e4kida on, siis aastate 1945\u20131955 kontekstis. Sirje Olesk on 1950. aastate teise poolde paigutanud murrangu ja hilisemat perioodi n\u00f5ukogude eesti kirjanduses kirjeldanud \u201ebourdieu\u2019liku s\u00fcmboolse v\u00e4ljana, kus v\u00f5itlevad n-\u00f6 n\u00f5ukogude ja eesti […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[88,83,89],"tags":[],"class_list":["post-1527","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-iii-suvekool-2013","category-suvekoolid","category-teesid-iii-suvekool-2013"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1527","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1527"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1527\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1528,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1527\/revisions\/1528"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1527"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1527"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1527"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}