{"id":1529,"date":"2020-05-05T11:22:13","date_gmt":"2020-05-05T11:22:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1529"},"modified":"2020-05-05T11:22:15","modified_gmt":"2020-05-05T11:22:15","slug":"katre-parn-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/katre-parn-2\/","title":{"rendered":"Katre P\u00e4rn"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">M\u00e4lu ja m\u00e4ng: kohatu pagasiga r\u00e4ndamise v\u00f5ludest ja valudest<\/h3>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">katre.parn [at] ut.ee<\/h6>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">Tartu \u00dclikool<\/h6>\n\n\n\n<p>Keel on teadustes uuriva tegevuse tuumaks. See \u00fcksnes ei talleta loodavaid teadmisi, vaid teeb teadmiste loomise v\u00f5imalikuks. Kirjelduskeel, mis v\u00f5imaldab uuritavat avada, uuritavaks teha, on oluline osa uurimismeetodist v\u00f5i t\u00e4psemini \u2013 kirjeldamine ise ongi \u00fcks olulisimaid uurimismeetodeid teaduses. Sellega on ka kirjelduskeele olemuse ja valiku k\u00fcsimus \u00fcks kesksemaid.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcheks teaduskeele n\u00f5udeks on peetud formaalsust, s.t t\u00e4psust, abstraheeritust ja enesek\u00fcllasust, mis teeb sellest ka efektiivse formaliseerimise vahendi. Sellisena lahutatakse seda argikeelest, n-\u00f6 loomulikust keelest, mida&nbsp; Juri Lotman on m\u00e4\u00e4ratlenud ajalooga koodina \u2013 koodina, mis talletab enesesse m\u00e4lestusi oma minevikukasutustest, saades kogemuslikuks. Formaalsete keelte peamiseks eesm\u00e4rgiks on v\u00e4ltida kogemuslikkust, ajaloolise t\u00e4hendustaaga akumuleerumist, funktsioneerida eelnevate kasutuskontekstide m\u00fcrast puhta, objektiivse aparatuurina. Formaalne keel on ajatu, see on puhta m\u00f5tte sf\u00e4\u00e4r.<\/p>\n\n\n\n<p>Ometi jookseb puhas m\u00f5te sageli ummikusse. \u00dcheks probleemiks on formaalsete kirjelduskeelte \u00fchesuunalisus maailma kirjeldamisel: nad ei ole kirjeldatavaga dialoogis, ei kohaldu maailmale, vaid transponeerivad maailma oma s\u00fcsteemi keelde. Maailm ei muuda neid, sest nad on enesek\u00fcllased, enesekohased.<\/p>\n\n\n\n<p>Sellise enesek\u00fcllase, dialoogi v\u00e4ltiva keele probleemiks on seega v\u00e4hene paindlikkus, mis viib ka v\u00e4hese loomingulisuseni: nende v\u00f5ime uut informatsiooni, uusi t\u00e4hendusi luua on piiratud, kuna j\u00e4reldused tulenevad s\u00fcsteemist enesest. Seega saab kirjelduskeele paindlikkuse \u00fcheks v\u00f5tmeprobleemiks enese piiride \u00fcletamine \u2013 kirjelduss\u00fcsteemi n-\u00f6 ajaliste ja ruumiliste piiride k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n<p>Ettekandes arutlekski kirjelduskeele k\u00fcsimust l\u00e4bi ajalisuse ja ajatuse \u2013 m\u00e4lu \u2013 ning kohasuse ja kohatuse \u2013 m\u00e4ngu \u2013 aspekti, k\u00fcsides d\u00fcnaamilise kirjelduskeele eemuste ja taamuste j\u00e4rele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00e4lu ja m\u00e4ng: kohatu pagasiga r\u00e4ndamise v\u00f5ludest ja valudest katre.parn [at] ut.ee Tartu \u00dclikool Keel on teadustes uuriva tegevuse tuumaks. See \u00fcksnes ei talleta loodavaid teadmisi, vaid teeb teadmiste loomise v\u00f5imalikuks. Kirjelduskeel, mis v\u00f5imaldab uuritavat avada, uuritavaks teha, on oluline osa uurimismeetodist v\u00f5i t\u00e4psemini \u2013 kirjeldamine ise ongi \u00fcks olulisimaid uurimismeetodeid teaduses. Sellega on ka [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[88,83,89],"tags":[],"class_list":["post-1529","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-iii-suvekool-2013","category-suvekoolid","category-teesid-iii-suvekool-2013"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1529","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1529"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1529\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1530,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1529\/revisions\/1530"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1529"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1529"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1529"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}