{"id":1531,"date":"2020-05-05T11:22:41","date_gmt":"2020-05-05T11:22:41","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1531"},"modified":"2020-05-05T11:22:43","modified_gmt":"2020-05-05T11:22:43","slug":"janika-kronberg-4","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/janika-kronberg-4\/","title":{"rendered":"Janika Kronberg"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Maroko \u201ediskursus\u201c eesti kultuuris<\/h3>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">janika [at] kirmus.ee<\/h6>\n\n\n\n<h6 class=\"wp-block-heading\">Eesti Kirjandusmuuseum<\/h6>\n\n\n\n<p>Oma&nbsp; jalgadega n\u00e4en ma k\u00f5ige paremini.<\/p>\n\n\n\n<p>James Holman (1786\u20131857)<\/p>\n\n\n\n<p>1. Eesti kultuuriloos on Maroko \u00fcks produktiivsemaid eksootilisi maid. Nagu ikka, algas k\u00f5ik vahendatud ajaleheteadetest 19. sajandil. N\u00e4iteks P\u00e4rnu Postimehes avaldas J. V. Jannsen teateid Hispaania-Maroko s\u00f5jast (1859\u20131860), kommenteerides neid isikup\u00e4rasest ja ajastuomasest (kolonialistlikust?) vaatepunktist. 1902 viibis Tangeris keegi eestlane, kes A. O-eri pseudon\u00fc\u00fcmi all avaldas 1903 \u201eOlevikus\u201c kirjutise Maroko maast ja rahvast, valitsemisest ja probleemidest.<\/p>\n\n\n\n<p>2. 1920. aastate l\u00f5pul ja 1930. aastate algul oli paljude teiste maade k\u00f5rval ka Maroko k\u00f5neks \u00e4rimeeste ja poliitikute ringkondades \u00fchenduses majanduskriisi, v\u00e4ljar\u00e4nde ja kolooniate asutamise ideega. 1929 asutati Casablancas Eesti aukonsulaat, mis hiljem tegutses Marrakechis, ja tekkiski ca 15 inimesest koosnev \u201ekoloonia\u201c. Elavnes kaubavahetus, bilansiga Maroko kasuks. Aastail 1924\u20131939 importis Eesti Marokost 1 444 tonni kaupu&nbsp;<em>ca<\/em>&nbsp;270 000 krooni v\u00e4\u00e4rtuses ja eksportis 973 tonni 213 000 krooni v\u00e4\u00e4rtuses. 1933\u20131934 elas Marokos, peamiselt Marrakechis Karl Ast-Rumor, p\u00fc\u00fcdes arendada \u00e4ritegevust. Ajalehtedes ilmus teateid laadis \u201eEesti kaubad vallutavad Aafrikat\u201c. 23.XII 1934 kirjutas P\u00e4rnu P\u00e4evaleht: \u201eAsti t\u00f6\u00f6 on vilja kannud. Maroko turgudel v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd saada eesti v\u00f5id, juustu, suitsuvorsti, kilusid ja valget viinagi. Karl Asti eeskuju aga n\u00e4itab, et tragi mees ei j\u00e4\u00e4 kusagil h\u00e4tta.\u201c<\/p>\n\n\n\n<p>3.&nbsp;Tuglase reisiga 1928 algab teadlik P\u00f5hja-Aafrika, sh Maroko h\u00f5lvamine eesti kirjas\u00f5nas. Omaette raamatutena on ilmunud:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Friedebert Tuglas: \u201eTeekond P\u00f5hja-Aafrika\u201c. 1928\u20131930. Kolmas osa \u201eMaroko\u201c. 1930.<\/li><li>Aino Kallas: \u201eMaroko v\u00f5lus: v\u00e4ikesed kirjad Marokost\u201c. 1932. (Orig. soome k 1931)<\/li><li>Karl Ast-Rumor: \u201eAllah ja ta rahwas: t\u00e4helepanekuid ja elamusi Marokos\u201c. 1936.<\/li><li>Eduard M\u00e4ll: \u201eV\u00f5\u00f5rleegioni trikoloori all (La L\u00e9gion \u00e9trang\u00e8re): Al\u017eeerias, Marokos, Sahaaras, Tuneesias.\u201c 1938.<\/li><li>Leonora Peets: \u201eMaroko taeva all\u201c. 1983. (Arvestatavat sellega seotud lisa pakuvad Rein Taagepera m\u00e4lestused.)<\/li><li>K\u00e4tlin Hommik-Mrabte: \u201eMinu Maroko ehk maailma teistpidi vaatamise \u00f5pik\u201c. 2010.<\/li><li>Kunstis on Marokot j\u00e4\u00e4dvustanud seal aastail 1938\u20131938 elanud, kuid eestlastega mitte suhelnud Eduard Wiiralt.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>4. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5iks \u00f6elda, et Karl Asti teedrajav tegevus on olnud j\u00e4tkusuutlik ja viljakandev. 2012.&nbsp;aasta veebruaris oli Maroko Eestist kaupade sisseostjate hulgas \u00fcheksandal kohal (eksport Eestist nelja esimese kuu jooksul 29 miljonit euro eest kaupu, bilanss 28,8 miljonit eurot Eesti kasuks!).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maroko \u201ediskursus\u201c eesti kultuuris janika [at] kirmus.ee Eesti Kirjandusmuuseum Oma&nbsp; jalgadega n\u00e4en ma k\u00f5ige paremini. James Holman (1786\u20131857) 1. Eesti kultuuriloos on Maroko \u00fcks produktiivsemaid eksootilisi maid. Nagu ikka, algas k\u00f5ik vahendatud ajaleheteadetest 19. sajandil. N\u00e4iteks P\u00e4rnu Postimehes avaldas J. V. Jannsen teateid Hispaania-Maroko s\u00f5jast (1859\u20131860), kommenteerides neid isikup\u00e4rasest ja ajastuomasest (kolonialistlikust?) vaatepunktist. 1902 viibis [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[88,83,89],"tags":[],"class_list":["post-1531","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-iii-suvekool-2013","category-suvekoolid","category-teesid-iii-suvekool-2013"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1531","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1531"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1531\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1532,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1531\/revisions\/1532"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1531"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1531"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1531"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}