Ettekande eesm\u00e4rgiks on r\u00f5hutada reisikirjanduse uurimise k\u00e4igus ilmnevaid raskusi, osutada uurija ja reisikirjaniku vahel tekkivale distantsile ja selle p\u00f5hjustele; m\u00f5tiskleda vabas vormis reisikirjanduse uurimise \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n
Reisikirjanduse kui \u017eanri \u00fcheks v\u00e4\u00e4rtuseks on selle subjektiivne ja isikukeskne l\u00e4henemisviis. Lugejaid ei huvita niiv\u00f5rd maailma faktoloogiline kirjeldus kui reisiautori individuaalne n\u00e4gemus, selle subjektiivsus ja uudsus, tema oskus n\u00e4ha asju oma silmaga. T\u00e4nap\u00e4evase kirjandusteadusliku uurimise kontekstis osutub see autori pilk ja nii kogu reisikirjanduslik traditsioon aga vastuoluliseks. Nii imagoloogia kui ka teised sellega haakuvad distsipliinid (mentaalne geograafia, diskursuseuuringud jne) viitavad selgelt, et autori v\u00e4ljakuulutatud \u201eoma pilk\u201c on teatud poeetiliste v\u00f5tete summa, mis on kehtestatud diskursiivse praktika ja konkreetsete kultuurinormide poolt. \u201eOma pilgu\u201c mudeldamise stsenaariumid v\u00f5ivad olla j\u00e4rgmised: 1) autor pettub oma reisiootustes, 2) autor taaskinnitab oma ootusi. Igal juhul k\u00e4ivad m\u00f5lemad protsessid alati k\u00e4sik\u00e4es diskursuse m\u00e4\u00e4ratud objekti variatiivsusega.<\/p>\n\n\n\n
Reisitekstide anal\u00fc\u00fcs kujutab endast autori \u201eoma pilku\u201c dekonstrueerivat protsessi, millel v\u00f5ivad olla omad keerulised k\u00f5rvaltoimed. Tekib autori v\u00f5imalik negatiivne representatsioon: ta on \u201erumal\u201c v\u00f5i \u201evalelik\u201c. Uurija ja uuritava autori vahele tekib distants, mis v\u00f5ib v\u00e4ljenduda: 1) taunitavas v\u00f5i iroonilises suhtumises autorisse, 2) \u00fcle\u00fcldises skeptilisuses kirjeldava materjali kohta, 3) osalises pealiskaudsuses autori hoiakute ning tausta kirjelduses. Reisiautor muutub tummaks representeerimisobjektiks, mis ei oska ise end \u00f5igesti v\u00e4ljendada v\u00f5i siis ei suuda hoomata oma teksti kogu tagamaid. Teksti t\u00f5eline sisu j\u00e4\u00e4b avatuks ainult kirjandusteadlasele. Kas tegemist on uurimissisese paratamatuse v\u00f5i l\u00f5ksuga?<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5ningad olulised aspektid, mis on seotud uurija-autori suhestamise probleemiga: 1) uurija k\u00f5rvutamine reisijaga nii diskursiivses kui ka praktilises m\u00f5ttes: kasutatud teooria abistav ja ahistav v\u00f5im, 2) lugejate ootused: subjektiivsus, radikaalsus ja originaalsus reisikirjanduse uurimises, 3) reisimise ja reisikirjutamise otstarve: milleks reisida ja kirjutada (ja uurida) kui k\u00f5ik n\u00e4htused ainult taaskinnitavad diskursiivseid t\u00f5desid ning m\u00e4ngivad samade stereo- ja imagot\u00fc\u00fcpidega?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Reisikirjanik ja kirjandusteadlane: m\u00f5ningaid t\u00e4helepanekuid reisikirjanduse uurimise metoodikast borve137 [at] ut.ee Tartu \u00dclikool Ettekande eesm\u00e4rgiks on r\u00f5hutada reisikirjanduse uurimise k\u00e4igus ilmnevaid raskusi, osutada uurija ja reisikirjaniku vahel tekkivale distantsile ja selle p\u00f5hjustele; m\u00f5tiskleda vabas vormis reisikirjanduse uurimise \u00fcle. Reisikirjanduse kui \u017eanri \u00fcheks v\u00e4\u00e4rtuseks on selle subjektiivne ja isikukeskne l\u00e4henemisviis. Lugejaid ei huvita niiv\u00f5rd maailma faktoloogiline […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[88,83,89],"tags":[],"class_list":["post-1533","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-iii-suvekool-2013","category-suvekoolid","category-teesid-iii-suvekool-2013"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1533","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1533"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1533\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1534,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1533\/revisions\/1534"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1533"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1533"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1533"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}