Meie l\u00e4hinaabrite t\u00f5lkekirjandust vaadates v\u00f5ib v\u00e4lja tuua, et p\u00f5hjapoolsete naabrite kirjandust t\u00f5lgitakse rohkem kui l\u00f5unanaabrite kirjandust. L\u00e4tis t\u00f5lgitakse eesti kirjandust rohkem kui Eestis l\u00e4ti kirjandust. Suur probleem seisneb ennek\u00f5ike t\u00f5lkijate puuduses, kuid julgen v\u00e4ita, et ka eestlaste lugejahuvi l\u00e4ti kirjanduse vastu pole v\u00e4ga suur. Sarnane seis on ka leedu kirjandusega: t\u00f5lgitakse v\u00e4he, kuigi neil ilmub ligi 450 uut algup\u00e4rast ilukirjandusteost aastas.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4ti-leedu kirjanduse tutvustamine Eestis: k\u00f5ige enam ilmub l\u00f5unanaabrite kirjandust ajakirjas Loomingu Raamatukogu (parimal juhul \u00fcks kord aastas); on erinevaid kultuuri- ja kirjandus\u00fcritusi, nagu n\u00e4iteks festival Head Read; balti kirjanduse teemalised seminarid jms.<\/p>\n\n\n\n
Mida on l\u00e4ti ja leedu kirjandusel eestlastele \u00f6elda? L\u00e4tis praegu kirjandusv\u00e4lja keskmes olev A. \u010caksi linnaluule on eesti lugejatele kindlasti uudne ja p\u00f5nev. P\u00f5nev juba seet\u00f5ttu, et \u010caks on esimene L\u00e4ti urbanistlik luuletaja, kes kujutas uudses vormis ja stiilis oma kodulinna Riiat. Kui omal ajal, 1920.\u20131930. aastatel, ei suudetud \u010caksi kujutatud Riiat hinnata, siis t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5jub see v\u00e4rskendavalt erilise linnakogemuse kirjeldamise poolest. Modernne linn oma uhkete k\u00f5rgede majadega, kioskite, telefoniputkade, t\u00e4navalampide ning autode ja trammidega seotakse kokku inimese ja tema tunnete ning loodusega. Niisugust detailide rohkust ja nende tihedat l\u00e4bip\u00f5imimist \u00fcksteisega ning suure linna seost ja ka vastandust loodusega on (eesti) lugejal huvitav j\u00e4lgida. Leedu naiskirjanikult U. Radzevi\u010di\u016bt\u0117lt ilmus sellel aastal eesti keeles l\u00fchijuttude\/novellide kogumik \u201eEi mingit Baden-Badenit\u201c, mis on kindlasti uutmoodi ja p\u00f5nev lugemine. Radzevi\u010di\u016bt\u0117 on Leedus oma kirjutamisstiiliga tormi tekitanud: oma teoses m\u00e4ngib ta ajaloo ja reaalsusega, tegeleb uudsete s\u00fc\u017eeedega. Kirjaniku loodud tegelased on eriskummalised ning lisaks v\u00fcrtsitab tema loomingut must huumor, eneseiroonia ja lakoonilised l\u00fchilaused. Radzevi\u010di\u016bt\u0117 lugudes antakse l\u00fchidalt ja ilustamata edasi indiviidi ja \u00fchiskonna vahekorda. M\u00e4ng ja terav huumor paneb Radzevi\u010di\u016bt\u0117 lugejaid selle teema \u00fcle kindlasti j\u00e4rele m\u00f5tlema.<\/p>\n\n\n\n
Radzevi\u010di\u016bt\u0117 ja \u010caks kuuluvad eesti kirjandusv\u00e4lja m\u00f5istes k\u00fcll perifeeriasse, kuid oma kultuurikontekstis kuuluvad nad keskmesse, mist\u00f5ttu neil teostel on tugev m\u00f5juala l\u00e4ti-leedu algup\u00e4rasele kirjandusele. Huvitav oleks j\u00e4lgida, kas ja milliseid muudatusi p\u00f5hjustavad need teosed eesti kirjandusmaastikul.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
L\u00e4ti-leedu kirjandus ja selle avastamine Eestis Meie l\u00e4hinaabrite t\u00f5lkekirjandust vaadates v\u00f5ib v\u00e4lja tuua, et p\u00f5hjapoolsete naabrite kirjandust t\u00f5lgitakse rohkem kui l\u00f5unanaabrite kirjandust. L\u00e4tis t\u00f5lgitakse eesti kirjandust rohkem kui Eestis l\u00e4ti kirjandust. Suur probleem seisneb ennek\u00f5ike t\u00f5lkijate puuduses, kuid julgen v\u00e4ita, et ka eestlaste lugejahuvi l\u00e4ti kirjanduse vastu pole v\u00e4ga suur. Sarnane seis on ka leedu […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[90,83,91],"tags":[],"class_list":["post-1550","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-iv-suvekool-2014","category-suvekoolid","category-teesid-iv-suvekool-2014"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1550","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1550"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1550\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1551,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1550\/revisions\/1551"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1550"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1550"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1550"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}