{"id":1566,"date":"2020-05-05T11:35:14","date_gmt":"2020-05-05T11:35:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1566"},"modified":"2020-05-05T11:35:15","modified_gmt":"2020-05-05T11:35:15","slug":"mari-tarvas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/mari-tarvas\/","title":{"rendered":"Mari Tarvas"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Perifeeriast ja teooriast<\/h3>\n\n\n\n<p>Teaduspraktilisest seisukohast on nii Eestis kui ka mujal maailmas oluline oma teadust\u00f6\u00f6 metoodika s\u00f5nastamine. Saksa k\u00f5ige olulisem kirjandusteaduse leksikon, \u201eReallexikon der deutschen Literaturwissenschaft\u201c (uus versioon 2007) seostab meetodi m\u00f5istet oma eesm\u00e4rkide saavutamisele suunatud plaanip\u00e4rase tegevusega [1].<\/p>\n\n\n\n<p>Suur osa saksa kirjandusteadusele olulisi teoseid, mille pealkirjas kasutatakse s\u00f5nu \u201cmeetod\u201d ja \u201carutelu\u201d \u00fche hinget\u00f5mbega, on ilmunud 1970. aastatel. Hilisemate aastak\u00fcmnetega on \u00fchelt poolt raugenud metoodilise diskussiooni innukus (mis n\u00e4iteks v\u00e4ljendub meetoditele keskenduvate osade l\u00fchenemises kirjandusteaduslike teoste sissejuhatustes), teiselt poolt on r\u00f5husasetus nihkunud puhtalt filoloogiliselt t\u00f6\u00f6lt tekstiga kultuuriteaduse suunas.<\/p>\n\n\n\n<p>Just viimaste aastate saksa kirjandusteaduslikes publikatsioonides on samas metoodilises plaanis t\u00e4heldatav teatud ebakindlus. M\u00f5ned autorid k\u00f5nelevad muutustest kirjandusteaduses \u00fcldiselt, mainides sealjuures v\u00f5itlust kultuuriteaduse ja refilologiseerimise vahel [2], teised panevad teemast k\u00f5neledes diskussiooni meetoditest lausa jutum\u00e4rkidesse [3].<\/p>\n\n\n\n<p>Selles ettekandes vaatan perifeeriast (ehk siis v\u00f5\u00f5rfiloloogi pilguga) eesti kirjandusteaduslikele tekstidele ja nende metoodikale ning k\u00e4sitlen m\u00f5ningaid perifeeriasse j\u00e4\u00e4nud kirjandusteaduslikke tegevusi, mille abil v\u00f5iks olla v\u00f5imalik kirjandusteadust \u00fchelt poolt mitmekesistada ja teiselt poolt seda taas tugevamalt tekstip\u00f5hise t\u00f6\u00f6ga seostada.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator\"\/>\n\n\n\n<pre class=\"wp-block-preformatted\">[1] Braungart, Georg et al. (Hrsg.) 2007. Reallexikon der deutschen Literaturwissenschaft. Neubearbeitung des Reallexikons der deutschen Literaturgeschichte. Bd. I: A \u2013 G. Bd. II: H \u2013 O. Bd. III: P \u2013 Z. De Gruyter: Berlin, New York. 1. kd, lk 571.<\/pre>\n\n\n\n<pre class=\"wp-block-preformatted\">[2] Magerski, Christine, Lacko Vidulic, Svjetlan (Hrsg.) 2009. Literaturwissenschaft im Wandel: Aspekte theoretischer und fachlicher Neuorganisation. Verlag f\u00fcr Sozialwissenschaften: Wiesbaden, lk 7. <\/pre>\n\n\n\n<pre class=\"wp-block-preformatted\">[3] Dainat, Holger 2007. Ein Fach in der \u2019Krise\u2019. Die \u2019Methodendiskussion\u2019 in der Neueren deutsch<\/pre>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Perifeeriast ja teooriast Teaduspraktilisest seisukohast on nii Eestis kui ka mujal maailmas oluline oma teadust\u00f6\u00f6 metoodika s\u00f5nastamine. Saksa k\u00f5ige olulisem kirjandusteaduse leksikon, \u201eReallexikon der deutschen Literaturwissenschaft\u201c (uus versioon 2007) seostab meetodi m\u00f5istet oma eesm\u00e4rkide saavutamisele suunatud plaanip\u00e4rase tegevusega [1]. Suur osa saksa kirjandusteadusele olulisi teoseid, mille pealkirjas kasutatakse s\u00f5nu \u201cmeetod\u201d ja \u201carutelu\u201d \u00fche hinget\u00f5mbega, on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[90,83,91],"tags":[],"class_list":["post-1566","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-iv-suvekool-2014","category-suvekoolid","category-teesid-iv-suvekool-2014"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1566","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1566"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1566\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1567,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1566\/revisions\/1567"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1566"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1566"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1566"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}