{"id":1568,"date":"2020-05-05T11:35:41","date_gmt":"2020-05-05T11:35:41","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/?p=1568"},"modified":"2020-05-05T11:35:42","modified_gmt":"2020-05-05T11:35:42","slug":"maarja-hollo","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/maarja-hollo\/","title":{"rendered":"Maarja Hollo"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Perifeeria Bernard Kangro loomingus<\/h3>\n\n\n\n<p>Eesti eksiilkirjanduse \u00fche viljakaima autori Bernard Kangro loomingust on ilmselt k\u00f5ige kindlamalt kultuurim\u00e4llu kinnistunud tekst Tartu-romaanide esimene osa \u201eJ\u00e4\u00e4l\u00e4tted\u201c (1958). Teised samasse sarja kuuluvad romaanid, eriti viimased kolm Tartu-romaani (\u201eKivisild\u201c 1963, \u201eMust raamat\u201c 1965, \u201eKeeristuli\u201c 1969), on eri p\u00f5hjustel sattunud perifeersemasse asendisse.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib pidada retseptsiooninihet: romaanide ilmumisajal, 1960. aastatel oli neid v\u00f5imalik lugeda v\u00e4hestel kodueestlastel, taasiseseisvunud Eestis aga anti kordustr\u00fckis v\u00e4lja ainult esimene triloogia (\u201eJ\u00e4\u00e4l\u00e4tted\u201c 1990, \u201eEmaj\u00f5gi\u201c 1991, \u201eTartu\u201c 1996).<\/p>\n\n\n\n<p>Teiseks ja m\u00e4\u00e4ravamaks p\u00f5hjuseks pean viimase kolme Tartu-romaani poeetikat. \u201eSurma ja elu, kujutluse ja reaalsuse, m\u00e4lestuse ja oleva l\u00e4bip\u00f5imitus, olnu kestmine olevas, muutumise ja kestmise paradoksid teevad Kangro proosaloomingu tuumromaanidest saladuslikud ja mitmeti m\u00f5istetavad tekstilab\u00fcrindid\u201c, v\u00f5tab Epp Annus \u201eEesti kirjandusloos\u201c (2001) kokku nende romaanide komplitseeritud laadi.<\/p>\n\n\n\n<p>Ettekandes k\u00e4sitlen l\u00e4hemalt kolme viimase Tartu-romaani poeetikat, p\u00fc\u00fcdes veidi avardada seni valitsevat seisukohta neist romaanidest kui modernismih\u00f5ngulisest realismist.&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Perifeeria Bernard Kangro loomingus Eesti eksiilkirjanduse \u00fche viljakaima autori Bernard Kangro loomingust on ilmselt k\u00f5ige kindlamalt kultuurim\u00e4llu kinnistunud tekst Tartu-romaanide esimene osa \u201eJ\u00e4\u00e4l\u00e4tted\u201c (1958). Teised samasse sarja kuuluvad romaanid, eriti viimased kolm Tartu-romaani (\u201eKivisild\u201c 1963, \u201eMust raamat\u201c 1965, \u201eKeeristuli\u201c 1969), on eri p\u00f5hjustel sattunud perifeersemasse asendisse. \u00dcheks p\u00f5hjuseks v\u00f5ib pidada retseptsiooninihet: romaanide ilmumisajal, 1960. aastatel [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[90,83,91],"tags":[],"class_list":["post-1568","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-iv-suvekool-2014","category-suvekoolid","category-teesid-iv-suvekool-2014"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1568","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1568"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1568\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1569,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1568\/revisions\/1569"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1568"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1568"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1568"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}