T\u00e4navu t\u00e4histatakse 150 aasta m\u00f6\u00f6dumist Eduard Vilde (1865\u20131933) s\u00fcnnist. Ettekanne heidab juubeli puhul pilgu Vilde loomingulise p\u00e4randi praeguseks pea unustatud tahule, nimelt tema (kirjandus)kriitilistele kirjutistele. L\u00e4hemalt tutvustatakse ka \u00fcht esimestest suurtest poleemikatest eesti kriitikaloos.<\/p>\n\n\n\n
\u00d5igupoolest k\u00e4is Vilde teoste \u00fcmber k\u00e4ra alatasa. K\u00f5nealune m\u00f5ttevahetus puhkes p\u00e4rast seda, kui 1891. aasta Postimehes ilmus Vilde \u201epilkenaljaline uudisjutt\u201d \u201eSuguvend Johannes\u201d.[1]<\/a> Jutu protot\u00fc\u00fcbina arvas end \u00e4ra tundvat Juhan Liiv, kes reageeris Olevikus vestega \u201e\u00dche kirjaniku p\u00e4evaraamatust\u201d.[2]<\/a> \u00dcht-teist oli \u00f6elda teistelgi v\u00e4ljaannetel: n\u00e4iteks nimetati \u201eSuguvend Johannest\u201d Postimehe sealaudajutuks. V\u00e4lja j\u00f5uti s\u00fc\u00fcdistuseni, et Vilde teosed ei ole algup\u00e4rased.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgnevalt illustratsiooniks ja meeleolu loomiseks paar tekstin\u00e4idet. Ei ole arvatavasti vaja t\u00e4psustada, mis ja kellelt.<\/p>\n\n\n\n \u201e\u201eHakkan\u2026 hakkan \u2013 luuletajaks!\u201d sosistas Johannes hinge p\u00f5hjast.<\/p>\n\n\n\n \u201eSo-oh!\u201d tegi ema samuti sosinal. \u201eMis see siis on?\u201d<\/p>\n\n\n\n \u201eSee \u2013 see on k\u00f5rgem kutse kui kuningal! See amet viib jumalate sekka.\u201d<\/p>\n\n\n\n \u201eOeh! Aga eks sa pea ikka enne kellegi juurde \u00f5pipoisiks minema \u2013 mis? Ja see maksab j\u00e4llegi raha.\u201d<\/p>\n\n\n\n \u201eEi, ema! Luuletajad on s\u00fcndides meistrid \u2013 see jumalik s\u00e4de, mis teeb inimese luuletajaks \u2013\u201d<\/p>\n\n\n\n \u201eOota, k\u00fcsime isa k\u00e4est n\u00f5u, ta on m\u00f5istlik vanamees ja tunneb k\u00f5ik ametid\u2026 Toomas, tule siia!\u201d<\/p>\n\n\n\n \u201eOh ei, \u00e4ra isale r\u00e4\u00e4gi, ta ei saa sellest veel aru,\u201d \u00fctles Johannes t\u00e4is hirmu.\u201d<\/p>\n\n\n\n \u201eMinust saab kirjamees. Nii kaugele, kui ma aga m\u00e4letan, on mul ikka t\u00e4htsad m\u00f5tted. Kui ma s\u00fcndisin, olnud mul kolm pikka karva p\u00e4\u00e4s ja kange kisa suus ja eit \u00fctelnud, need olla suure mehe m\u00e4rgid. Ettekuulutus oli \u00f5ige. Kui ma esimese neljarealise salmi riimisin ja \u201eTaevapasuna\u201d toimetusele saatsin, oli ilm mu anded \u00e4ra leidnud. Toimetus tegi kaks viimast rida \u00fcmber ja laul ilmus p\u00e4\u00e4lkirja all \u201eEt nuta hing!\u201d k\u00f5igele ilmale. Ma l\u00e4ksin lehega teistrale ja J\u00fcts, kes suur asjatundja, vaatas t\u00e4htsalt mu otsa ja \u00fctles: K\u00f5rge m\u00f5te! Ja-jah, v\u00e4ga imelikud m\u00f5tted keerlevad ikka mu p\u00e4\u00e4s. Oleksin ma neid juba varem hakanud \u00fcles kirjutama, mul oleks juba praegu ausammas p\u00fcsti.\u201d<\/p>\n\n\n\n [1]\u00a0Postimees 1891, nr 108\u2013120.<\/p>\n\n\n\n [2]\u00a0Olevik 1891, nr 33, 34, 36, 41 ja 42.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Suguvend Eduard vaidluste keerises T\u00e4navu t\u00e4histatakse 150 aasta m\u00f6\u00f6dumist Eduard Vilde (1865\u20131933) s\u00fcnnist. Ettekanne heidab juubeli puhul pilgu Vilde loomingulise p\u00e4randi praeguseks pea unustatud tahule, nimelt tema (kirjandus)kriitilistele kirjutistele. L\u00e4hemalt tutvustatakse ka \u00fcht esimestest suurtest poleemikatest eesti kriitikaloos. \u00d5igupoolest k\u00e4is Vilde teoste \u00fcmber k\u00e4ra alatasa. K\u00f5nealune m\u00f5ttevahetus puhkes p\u00e4rast seda, kui 1891. aasta Postimehes ilmus […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[83,93,92],"tags":[],"class_list":["post-1695","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-suvekoolid","category-teesid-v-suvekool-2015","category-v-suvekool-2015"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1695","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1695"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1695\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1696,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1695\/revisions\/1696"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1695"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1695"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kirmus.ee\/nypli\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1695"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\n\n\n\n