1970.\u20131980. aastate vahetusel ristiti N\u00f5ukogude Eestis \u201eolmekirjanduseks\u201d hulk kaasajateemalisi romaane, mida loeti palju, kuid peeti kirjanduslikult v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslikuks. Toonane kriitika suhtus neisse teostesse \u00fcldiselt pettumusega. Tagantj\u00e4rele on olmekirjanduse fenomeni m\u00f5testatud eri moodi. On leitud, et tegu oli ajaviitekirjandusega, mida n\u00f5ukogude kooliga kriitikud sellisena kas \u00e4ra ei tundnud v\u00f5i ei tunnistanud, pidades seda ekslikult v\u00e4hekvaliteetseks k\u00f5rgkirjanduseks[1]; pisut v\u00e4\u00e4ristavamas laadis on olmekirjanduses n\u00e4htud postmodernistliku linnakirjanduse jooni[2]\u00a0v\u00f5i feministliku teadvuse ilmnemise m\u00e4rke[3].<\/p>\n\n\n\n
Viimast olen varem v\u00e4itnud ka ise. Senimaani pean olmekirjanduse juures oluliseks just soolist aspekti, kuid nende tekstide vastava meelestuse t\u00e4pne m\u00e4\u00e4ratlemine on osutunud keeruliseks, nagu m\u00f6\u00f6nab ka Eve Annuk hiljutises artiklis \u201eSoodiskursustest Eestis n\u00f5ukogude perioodil\u201d.[4]\u00a0Siinse ettekande p\u00f5hitees on, et olmekirjanduse meelestust, positsiooni ja vastuv\u00f5ttu on k\u00f5ige paremini v\u00f5imalik kirjeldada, kui k\u00e4sitleda seda osana sotsioloogia kui distsipliini taaskehtestamisest N\u00f5ukogude Liidus ning avaliku ruumi arengutest, mis sellega kaasnesid.<\/p>\n\n\n\n
[1]\u00a0Tiit Hennoste, M\u00e4lu ja elu. Grilliajastu kirjandus.\u00a0\u2013 Looming 2009, nr 9, lk 1275.<\/p>\n\n\n\n
[2]\u00a0Ivo Heinloo, Teet Kallase romaan \u201eJanu\u201d ja seisakuaja kirjanduskriitiline poleemika.\u00a0\u2013 Looming 2013, nr 9, lk 1264\u20131269.<\/p>\n\n\n\n