2017. aasta kirjandusteaduse suvekooli teemaks on kirjanduse piirid. Oodatud on k\u00e4sitlused, mis kompavad ja k\u00e4sitlevad kirjanduse \u017eanrilisi, aga ka temaatilisi piire ja nende v\u00f5imalikku \u00fcletamist ning esteetilisi v\u00e4ljendusvahendeid, nt transgressiivseid elemente kirjanduses, mis \u00e4hmastavad fiktsionaalse ja faktuaalse piire. Samuti on oodatud uurimused ja m\u00f5tisklused kirjanduse ja teiste kunstiliikide, aga ka kirjanduse ja p\u00e4rimuse vahelistest piiridest v\u00f5i piirialadest. <\/p>\n\n\n\n
Viimase aasta sisse on j\u00e4\u00e4nud v\u00e4hemalt kaks Eesti kirjanduselu piire tugevalt raputavat s\u00fcndmust. Kahtlemata j\u00e4tab oma m\u00e4rgi kirjandusellu ning \u00e4rgitab j\u00e4rele m\u00f5tlema kirjanduse piiride \u00fcle alates 2016. aasta kevadest Kaur Kenderi \u00fcle peetav kohtuprotsess seoses tekstiga \u201eUntitled 12\u201c. Hoopis teisel ja \u00e4\u00e4rmiselt isiklikul moel, kuid mitte v\u00e4hem teravalt, p\u00fcstitab k\u00fcsimuse kirjanduse ja elu vahelistest piiridest Maarja Kangro dokumentaalromaan \u201eKlaaslaps\u201c.<\/p>\n\n\n\n
Oleme juba aastaid olnud tunnistajaks sellele, et Eestis valitseb omaeluloolise kirjanduse buum. V\u00f5ib-olla on n\u00fc\u00fcd p\u00f5hjust teha vahearuandeid ja vaadata, kuidas kirjanduse piirid on viimaste aastate v\u00f5i aastak\u00fcmnete jooksul nihkunud ning kas see, mida me tajume (ei taju) kirjandusena, on ajas muutunud. K\u00fcsida tuleb niisiis kirjanduse ja elu piiride j\u00e4rele. T\u00f5nis Tootseni \u00fcleni k\u00e4sitsi kirjutatud romaani \u201eEsimene p\u00e4ev\u201c ning samal ajal e-raamatutega seotud lahendamata probleemide valguses on aktuaalne raamatu kui asja k\u00fcsimus. \u00dchelt poolt totaalne raamat, teiselt poolt f\u00fc\u00fcsilise kehata fail, \u00fchelt poolt visuaalselt detailideni viimistletud ese ja teiselt poolt neutraalne t\u00e4hem\u00e4rkide pilv – kui olulised on kirjanduse puhul selle formaalsed piirid? K\u00fcsime ka n\u00fc\u00fcdisluule ja -proosa piiride j\u00e4rele. Millal viimati lugesite luuleraamatut, mille anal\u00fc\u00fcsil saaks rakendada Jaak P\u00f5ldm\u00e4e Eesti v\u00e4rsi\u00f5petust? Mitte kuigi ammu kohtasite aga ilmselt proosateost, mis on, vastupidi, silmapaistvalt poeetiline. Luulepr\u00f5mmi (poetry slam<\/em>\u2019i) viimaste aastate v\u00e4ga j\u00e4rjekindla etableerumise valguses oleks p\u00f5hjust k\u00fcsida ka kirjanduse ja teiste kunstiliikide \u00fcleminekualade j\u00e4rele ja kaardistada teisigi transmeedia valdkonda j\u00e4\u00e4vaid kirjandusn\u00e4htusi. L\u00f5petuseks v\u00f5ib k\u00fcsida filosoofiliselt: kas asjaolul, et kirjanduse piirid on nihkunud v\u00f5i h\u00e4gustunud, on kirjanduse suhtes ka mingi kvalitatiivne t\u00e4hendus? <\/p>\n\n\n\n Oodatud on nii \u00fcksikn\u00e4htuste k\u00e4sitlused kui ka diakroonilised uurimused.<\/p>\n\n\n\n